Eikellegimaa piirialal

40 aastat püsis Ida- ja Lääne-Euroopa vahel eikellegimaa, kus liikusid vaid piirivalvurid ja needki mitte kõikjal.

Seetõttu kujunes eikellegimaast oluline varjupaik mitmetele taimedele ja loomadele. Praegused palju lõdvemad piiritingimused ja laienevad ehitustööd ähvardavad nüüd vähetuntud, kuid olulisele loodusreservile lõpu teha.

“Loodushoid ei ole valdkond, mille võiks jätta vaid poliitikute hooleks,” rõhutas keskkonnaorganisatsiooni Rahvusvaheline Roheline Rist juhtiv Gorbatšov hiljutisel konverentsil Bonnis. Kuigi mõtet rahvuspargivööndi rajamisest on heietatud Berliini müüri langemisest peale, oli tänavune konverents esimene kord, mil kõigi “piiririikide” esindajad vööndi asutamist arutama kogunesid.

Tähtsaim sõna on rahvuspargivööndi rajamisel öelda muidugi raudse eesriide pikimat lõiku hallanud Saksamaal. Ida- ja Lääne-Saksamaad eraldanud piir oli üle tuhande kilomeetri pikk. Äsja lõppenud uurimistöö põhjal seisab 85 protsenti endise piiriala maadest endiselt kasutamata, mis loob head võimalused rahvuspargi rajamiseks.

Tõsi küll, osa piirialast on läinud Teise maailmasõja eelsete omanike käsutusse, kellest iga-ühega tuleb rahvuspargi loomiseks eraldi läbirääkimisi pidada. 65 protsenti endise piiriala maadest aga kuulub riigile.,

Keskkonnakaitsjad rõhutavad, et kavandatav rahvuspargivöönd ei ole lihtsalt ohustatud ja haruldaste liikide kaitse-ala. Vööndisse jääb palju loomade ja taimede piiratud ühtlase ilmega asustusalasid ehk biotoope.

Looduskaitsjate sõnul on tegu suurima inimkasutuseta maa katkematu vööndiga Kesk-Euroopas.

Lisaks Saksamaale on vööndi teine pikem katkematu lõik Austriast Aadria mereni kulgev joon ning kolmas Albaaniat ümbritsev ala. Kahe erinevasse leeri kuuluva “sotsialistliku” riigi - Albaania ja Jugoslaavia - piiri valvati eriti hoolikalt.

Raudne eesriie liigub itta

Gorbatšov kinnitab, et kavatseb loodushoidlikuma Euroopa eest võidelda samasuguse innuga, nagu ta omal ajal seisis demokraatlike reformide eest Ida-Euroopas.

Demokraatlikud poliitikud on aga mures, sest näevad juba uue raudse eesriide langemist Euroopasse. Nimelt meenutab piirivöönd Valgevene ja Poola vahel oma valvatavuselt ja laiuselt kahtlaselt idablokki lääneriikidest eraldanud piiri.