Gripipaanikast võidavad suured vaktsiinitootjad
Igal aastal nõuab hooajaline gripp maailmas veerand kuni pool miljonit inimelu, nn seagrippi, õigema nimega küll uude grippi on alates eelmisest aastast surnud üle 6000 inimese ja linnugripp on kuue aastaga tapnud 262 inimest.
Kuid WHO räägib juba kevadest saadik ülemaailmse levikuga uue gripi pandeemiast. Kasu lõikavad pandeemiatest aga ennekõike ravimitootjad. On ka neid, kes leiavad, et linnu- ja seagripipaanika on tegelikult üle paisutatud.
1. novembriks oli Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO) nakkusjuhtudest teatanud juba 199 riiki ja territooriumi. Kui tavaline gripp ohustab enim lapsi ja vanureid, siis nn uus gripp ehk A(H1N1) elujõulisi täiskasvanuid. Paljud on saanud nakkuse välisreisil käies ja mitte sigadelt, vaid ikka inimestelt. Raviks piisab tavalistest külmetusravimitest, raskematel juhtudel soovitatakse Tamiflu-nimelise ravimi kuuri. Nüüd on käivitunud ka massiline vaktsineerimine.
USA-s oktoobris analüüsitud proovidest on 37 protsenti näidanud gripiviirust, kusjuures pea kõik leitud juhud olevat A(H1N1) tüüpi. Ukraina on juba teatanud külmetushaigustesse nakatunute arvu, mis läheneb miljonile, pühapäevaks oli surnud 144 inimest, väike osa neist ka seagrippi.
Soomes oli esimene surmaga lõppenud seagripijuhtum oktoobri lõpus, kui manalateed läks 25-aastane naine, keda ei päästnud isegi Tamiflu. Rootsi esimene surmajuhtum läheb Soomega jagamisele, sest suri Tornios elanud, aga Haaparanta koolis käinud kaheksa-aastane tüdruk. Nüüd uurib isegi politsei, miks last haiglasse ei võetud. Lätis suri esimene seagripiohver, 50-aastane naine haiglas eile hommikul.
„Lõppev nädal tõi Eestile juurde 50 uue gripi A(H1N1) haigusjuhtu, mis valdavalt on olnud seotud reisimistega, riigisisest levikut Eestis veel ei esine,” teatas tervisekaitseinspektsioon reedel. Uue gripi vastast vaktsiini Eestil praegu pole, kuid lähinädalatel peaks riik seda saama Saksamaalt ja Hollandist. 30. oktoobril teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et vanematele kui kümneaastastele piisab ühest vaktsiinidoosist. Selle peale tekkiski Eestil võimalus saada ülejääke riikidelt, mis on varem sõlminud mõne vaktsiinitootjaga eellepingu ja saanud vaktsiini eelisjärjekorras.
Ravimifirmade edu
Tänavuse nn seagripiviiruse vastu sobiva vaktsiini tõi esimesena välja ravimifirma Novartis, kes oli üllatunud, et vaktsiin mõjub juba esimese süsti järel. Kohe pärast neid kuulutas samast läbimurdest ka GlaxoSmithKline. AstraZeneca, kelle vaktsiini tunnistab küll ainult USA, teatas äsja käibe järsust suurenemisest ja loodab vaktsiinilt teenida 453 miljonit dollarit.
Novartise käive oli mullu 41,46 miljardit dollarit, Glaxo-SmithKline’il 41 miljardit, AstraZenecal 31,6 miljardit ja Tamiflu tootjal Hoffmann-La Roche’il 45,6 miljardit. Lisaks on veel palju teisigi ravimifirmasid ja apteegikette, kes teenivad gripipaanika pealt hiigelsummasid.
Tavaliselt on gripivaktsiinid nõudnud kaht süsti ja teadlased peavad nüüd seletust otsima ka asjaolule, miks mõjub seekordne vaktsiin kiiremini. Saksamaa Paul Ehrlichi instituudi president Johannes Löwer seletas Spiegelile, et „võib-olla rahvastik polegi nii immunoloogiliselt „naiivne”, kui on viiruse „iseloomuomaduste” ja nakkuse leviku järgi oletatud”. Kuid praegu pole just kõige õigem aeg neile kahtlustele mõelda, sest paljud maailma riigid on juba alustanud rahvastiku ulatuslikku vaktsineerimist.
Soomes hakati inimesi gripi vastu vaktsineerima üle-eelmisel nädalal, eile aga tekkisid tervisekeskuste uste taha lausa 300-meetrised järjekorrad. Esialgu toodi Soome 600 000 vaktsiinidoosi, iga nädal saabub lisaks veel 200 000. Järjekorrad tekitasid kaose ka Rootsi arstikeskustesse, teatas Aftonbladet.
Saksamaa tellis ravimifirmalt GlaxoSmithKline 50 miljonit vaktsiinidoosi ja oktoobris asuti kogu riiki vaktsineerima. Samal ajal puhkes aga skandaal, sest tabloidlehe Bild andmeil laskvat riigi tipp-poliitikud endale süstida hoopis tõhusamat vaktsiini. Nimelt tarbivad kantsler Angela Merkel ja sõjavägi ravimifirma Baxter välja töötatud vaktsiini. Suurbritannia tellis 60 miljonit doosi GlaxoSmithKline’i vaktsiini Pandemrix. USA on jõudnud eri firmadelt juba hankida 251 miljonit doosi. Venemaa eraldas uue gripi vaktsiini ostmiseks 138 miljonit dollarit.
Rooma epidemioloogil Tom Jeffersonil on enda sõnul tekkinud mulje, et terve ravimitööstus lausa ootab uue pandeemia tulekut ja on ümbritsenud väljakuulutatud pandeemia terve masinavärgiga, kirjutas Spiegel. Jefferson on sattunud oma arvamusavalduste tõttu peaaegu paaria rolli. Tema arvates on ka tavalise gripi ohvrite arvud üle pakutud, sest vaid seitse protsenti gripilaadseid haigestumisi tekitab tõesti gripiviirus. Ennekõike kritiseerib ta suuri vaktsineerimiskampaaniaid.
Praegust pandeemiat teame me nn seagripina, sest see viirusemutatsioon tuvastati 1998. aastal USA-s sigadel. Teadlased on võidujooksus ajaga gripiviirustest alati mõne sammu võrra maas, sest muteerudes tekkivate uute viirusetüvede vastu pole inimestel veel immuunsust. Kuulsamaid läbikukkumisi tabas 1943. aastal USA võime, kui sõduritele süstitud vaktsiin ei mõjunud. Washinton on nüüd hoiatanud, et uus gripitüvi võib eelseisval talvel nakatada lausa kolmandiku inimkonnast, seega oleks uus pandeemia juba võrreldav 1918. aasta omaga. Tollasest ohvrite arvust jäädakse küll kaugele maha, USA-s on uue gripi surmavuseks hinnatud alla 0,1 protsendi, mis on võrreldav tavalise hooajalise gripiga.
Alahinnata gripiviirust siiski ei tasu. Aastail 1918–1920 maailmas laiutanud gripipandeemia – nn Hispaania gripp (H1N1) – nakatas kokku enam kui pool miljardit inimest, kellest suri üle 50 miljoni. 1889.–1890. aasta nn Vene gripp (ilmselt H2N2) nõu-dis miljon, 1957.–1958. aasta nn Aasia gripp (H2N2) enam kui kaks miljonit, 1968.–1969. aasta nn Hongkongi gripp (H3N2) aga miljon inimelu. Vahele mahuvad veel tavalised gripiepideemiad, mis alati üleilmset mõõdet ei saavuta, kuid nõuavad kuni pool miljonit inimelu aastas.
1933. aastal nägi maailm kaht koledat asja. Saksamaal tuli võimule hilisem massimõrvar, teadlased suutsid aga esmakordselt eristada inimese gripiviiruse. Kokkuvõttes on gripiviirus olnud isegi surmavam tegija kui Adolf Hitler. Sajamiljonilisele ohvrite arvule suudab gripiviiruse kõrval pretendeerida ehk vaid kommunistlik maailmakord. Enam kui 50 miljoni ohvriga on seostatud aga näiteks musta surma katkubakterit 14. sajandil, Teist maailmasõda tervikuna, mongolite vallutust 13.– 15. sajandini ja Ameerika vallutamist alates 15. sajandist.
Gripiviirus eristati 1933. aastal
•• Hispaania gripi ajal 1920. aastal oletati, et selle tekitajaks võib olla viirus. 1933. aastal suutsid aga Londoni meditsiiniinstituudi teadlased Wilson Smith, Christopher Andrewes ja Patrick Laidlaw esimest korda eristada viiruse, mida nüüd teatakse influentsa ehk gripiviirus A-na.
•• Gripiviirus A on kõige levinum ning nakatab eri vormides inimesi, linde, sigu, hobuseid, koeri ja kasse. Inimestele ja hüljestele nakkav B-tüvi eristati 1940. aastal. Ortomüksoviiruste sugukonda mahub ka inimestele ja sigadele nakkav gripiviirus C, lõhekaladele mõjuv isaviirus ja puukide kaudu leviv Thogoto viirus.
•• Gripiviiruse genoomiks on üheahelaline RNA molekul, kus genoom on valgulise kesta sees segmenteeritud eraldiseisvateks RNA lõikudeks, kirjutab Wikipedia. Viirusosakese ehk viriooni pinnal moodustuvad torujad valgulised struktuurid hemaglutiniin ja neuraminidaas, mille abil virioon kinnitub raku pinnale.
•• Hemaglutiniini (H) ja neuraminidaasi (N) alltüüpe on praeguseks tuvastatud vastavalt 16 ja üheksa. Inimestel on leitud hemaglutiniini alltüüpe H1, H2, H3, H7 ja H9 ning neuraminidaasi N1, N2, N3 ja N7. Sigadel on avastatud alltüüpe H1, H3, N1 ja N2, hobustel H3, H7, N7 ja N8. Vastavalt H ja N-i alatüüpidele saadakse konkreetse gripiviiruse valem, nt H1N1, H3N2 jt, täpsustab Wikipedia.
