„Miks selline diskrimineerimine siiani Euroopa Liidus eksisteerib?“ küsis Grõzlov Berliinis Ühtse Venemaa korraldatud konverentsil esinedes.

Parlamendi esimehe sõnul elab Eestis ja Lätis tuhandeid inimesi ilma elementaarse kodanikuõiguseta. „Nad ei saa oma probleeme isegi poliitilisel tasandil avaldada, kuna ei saa valida ega olla ka valitud.”

Grõzlovi hinnagul pole selline diskrimineerimine isegi külma sõja ajastu praktika, vaid meenutab Euroopat enne Teist maailmasõda. „See ei ole juhuslik, et ühed ja samad poliitilised jõud Eestis ja Lätis, kes pooldavad diskrimineerimise jätkamist, soovivad ka Teise maailmasõja tähenduse ümbervaatamist, SS-i üksuste ülistamist ja inimsusevastaste kuritegude õigustamist.”

Ühtse Venemaa liider on kindel, et pronkssõduri lammutamine on vandalismi akt ning euroopalike ja inimlike väärtuste solvamine. „Euroopa ühetähendusliku reaktsiooni puudumine taolisele tegevusele võib vaid julgustada ekstremistlikke jõude ning neonatside leeri liikumiste ühinemist erinevates riikides.“

Grõzlov on seisukohal, et Venemaa kaitseb Teise maailmasõja mälestiste hävitamise vastu seistes Euroopa väärtusi ja tulevikku. Tema sõnul peavad Euroopa Liidu poliitilised jõud aru saama, et asi pole mitte suhtumises Venemaasse, vaid üldväärtustesse.