Gruusia minister: Vene–Gruusia konfliktis on olnud verisemaid aegu kui augustisõda

Venemaa–Gruusia sõda on vahelduva eduga käinud 1991. aastast saati ja nõudnud läbi aastate 50 000 elu, nii et 410 Gruusia elaniku elu võtnud augustisõda ei olnud kaugeltki sõja veriseim episood, ütles Gruusia välisminister Grigol Vašadze eile Eesti välispoliitika instituudis peetud loengus.

„Sõda Venemaaga algas 1991. aastal ega pole veel lõppenud. Selles on olnud verisemaid episoode kui augustisõda,“ selgitas Vašadze, tuues näiteks 1992.–1993. aasta Abhaasia sõja. Kokku on pidanud konflikti tõttu oma kodudest pagema 500 000 inimest.

Mulluse sõjaga seoses on Vašadze sõnul oma koduküladest Põhja-Osseetias ja Abhaasias välja aetud 10 000 etnilist grusiini, mis ministri sõnul tähendab etnilist puhastust. Praeguseks on 100 000 sõjapagulast saanud Gruusias oma kodudesse tagasi pöörduda, kuid 30 000 jaoks jääb pääs kodukanti siiani suletuks.

Konflikt hakkas tuure taas üles kerima juba veebruaris 2008, kui Moskvas kohtusid Venemaa toonane president Vladimir Putin ja Gruusia president Mihheil Saakašvili.

„Möödunud aasta oli veelahe, kui kadus igasugune lootus,“ ütles Vašadze. Venemaa pole mitte rahuvahendaja, nagu riik ise väidab, vaid hiiliv agressor, rõhutas minister.

Venemaa rikub relvarahu kõiki punkte

Kuigi Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy, tema välisministri Bernard Kouchneri ja toona OSCEd juhtinud Soome välisministri Alexander Stubbi vahendusel sõlmiti mullu augustis relvarahu, mis lõpetas otsese sõjategevuse, rikub Venemaa jätkuvalt selle kõiki punkte. Rikkumisi on kinnitanud ka rahvusvahelised vaatlejad.

„Praegu avab Moskva linnapea Juri Lužkov Tshinvalis uut Moskva-nimelist mikrorajooni koha peal, kus varem oli grusiinide küla. Isegi Hatõni kohal ei avatud Teise maailmasõja ajal Berliini mikrorajooni,“ viidates valgevene külale, mille 149 elanikku märtsis 1943 Saksamaa võitlejad hävitasid.

Vašadze loodab Euroopa Liidu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) toele, lisades samas, et Venemaa ja Gruusia omavahelisi kõnelusi Genfis tuleb jätkata. Samuti avaldas ta lootust, et Eesti toetab tuleval aastal Euroopa Liidu vaatlusmissiooni (EUMM) pikendamist Gruusias, kuna see on ainus rahvusvaheline missioon riigis pärast seda, kui Venemaa OSCE ja ÜRO vaatlusmissiooni ühepoolselt välja saatis.

„Soovime taastada Gruusia territoriaalse terviklikkuse ainult rahumeelsete vahenditega. Me ei sea ühegi inimese elu selle eesmärgi nimel ohtu,“ ütles Vašadze. „Etnilisele puhastusele tuleb panna piir.“

Kuigi Gruusia Lõuna-Kaukaasia naabrite Armeenia ja Asebaidžaani suhted on Mägi-Karabahhi konflikti tõttu väga keerulised, saab Gruusia Vašadze sõnul hästi läbi mõlema riigiga. „Kõik kolm riiki mõistavad, et meie turvalisus ja iseseisvus sõltub üksteisest,“ ütles Vašadze. „Me ei soovi korrata 1921. aasta viga, kui langesime ükshaaval bolševistliku Venemaa võimu alla.“