“Idee, et üle 900 lapse Eestimaal võttis ise joonistada tervituskaardid Gruusia pagulaste lastele, on minu jaoks ülimalt tähtis. Need lapsed ju suhtlesid ja mõtlesid kaarte joonistades Gruusia peale,” rääkis Eesti Päevaleht Online’ile Gruusiast riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, reformierakondlane Mati Raidma. “Gruusia pagulaste ministeeriumi ametnikega kohtudes küpses ka uus idee teha siin koostöös joonistuskonkurss pagulaste laste hulgas, et tekitada nii-öelda vastukäik, teha neist joonistustest näitus ja tuua see siis Eestisse, läkitusena gruusia lastelt eesti lastele.”

“See oli Pärnumaa laste tervitus põgenikelaagrite lastele Gruusias. Lapsed joonistasid oma käega kaarte, mida tuli kokku üle 900. Panime need ümbrikutesse, gruusiakeelse vahelehe veel vahele ja lisasime sinna Kalevi medaljonikomme ning päkapikkudega jõulukomme,” selgitas Pärnumaa lapsi heategu tegema üles kutsunud projekti MTÜ Kodanikujulgus eestvedaja Astrid Hindriks. “Meil on juba kümme aastat tegutsenud Pärnumaa Naiste Ümarlaud ja naisteühenduste võrgustik, naised maakonna piires tegutsesid ja õpetajad tulid kenasti kaasa,” lisas ta. Kogu projekti õnnestumisele aitas kaasa ka Eesti Punane Rist.

Osa lapsi joonistas veel suuremaid terve paberilehe suurusi joonistusi. “Panime joonistused, pesunööri ja pesulõksud kasti kaasa, et saaks kohapeal näituse korraldada,” rääkis Hindriks.

“Võtsin oma missiooniks see kõik kohale toimetada ja siin vaadata, et jõuaks lasteni,” rääkis Raidma. See on ühiskondlik missioon, kuna Gruusia pagulaste lastele jõulukaartide saatmine oli Pärnumaa vabaühenduste korraldatud ja n-ö rohujuure tasandi ettevõtmine, mitte riiklik projekt. Teine Raidma Gruusiasse sõidu eesmärk oli kohtumiste kaudu leida uusi mõtteid, millega Eesti saaks Gruusiat järgmisel aastal riigina toetada. Selleks kohtus ta ÜRO, ELi ja kohalike ministeeriumide esindajatega.

“Üks asi on poliitilised ja riikidevahelised suhted, teine on inimlik tasand ja inimlikud suhted,” rõhutas Raidma. “Otse loomulikult oli jõulutervituste vastuvõtt siiras. Jään kordama, et ühest küljest on loomulik materiaalse abi vajadus, mida kaetakse eri riikide projektidega. Kuid paralleelselt sellises väärtusskaalas on vajalik ka moraalne toetus, et inimesed mõistaksid, et nad ei ole üksi. Isegi lapsed mõistavad nüüd, et pika maa taga on inimesi, kes nende probleeme mõistavad ja neid toetavad, mitte ainult riigid. See sõnum jõuab väga täpselt siia kohale. Tänu selle eest on sügavalt emotsionaalne ja keeruline defineerida.”

“Mul tuli üks mõte, mida tagasi Eestis sooviks arutada: näiteks viie või kümne selle konkursi parema joonistuse autorid võiks tuua Eestisse ekskursioonile, see oleks neile lisamotivatsioon ja ühtlasi lisapanus siinsete probleemide lahendamisele. Loomulikult vajab see sponsoreid ja raha, aga ma loodan, et Eestis leiab see mõte mõistmist.”

Asum, kus Raidmal koos Eestit Gruusias esindava suursaadiku Toomas Lukuga käia õnnestus, koosneb 34 ühekordsest spartalikust pereelamust. “Käisime 60 km Thbilisist Gori pool asuvas pagulaslaagris Metekhi külas. Seal oli ehitatud 34 uut väikest maja ehitatud, perekeskne asum, kus kohtusin inimestega ja andsin eesti laste jõulusoove üle,” rääkis Raidma.

“Küttesüsteemi ei ole, on nõukogude ajal pursuikaks nimetatud metallahi, mille korsten aknast välja ulatab,” ütles Raidma. “Primaarsed tingimused on olemas. Hiljaaegu elasid pagulased veel telklaagrites, aga see etapp on möödumas.” Sama tee ääres on ka rajoone sadade majadega igaühes.

“Üldine pilt on vaatamata kogu tragöödiale võrdlemisi positiivne,” andis Raidma hinnangu. Loetud kuudega on Gruusia suutnud suutnud ehitada kokku üle 5000 ühepereelamu, enamalt jaolt on Euroopa Liidu toetusega, kuid osalt ka USA ja Saksamaa ja teiste kahepoolsete projektidega. “Protsess jätkub, 15 000 pagulast on juba saanud või saavad lähipäevil katuse alla,” rääkis Raidma.

Nii kiiret arengut ei ole aastaid ÜRO katastroofide hindamise ja koordinatsiooni meeskonnaga (UNDAC, United Nations Disaster Assessment and Coordination) rahvusvahelistes kriisikolletes töötanud Raidma veel kohanud. “Üks asi on neli seina ja katus, aga jääb veel terve hulk muid probleeme. Augustis, kui need kymned tuhanded inimesed jätsid oma kodu, ei jäänud neile midagi. Isegi riietus on see, mida nad toona suvel kandsid,” rääkis Raidma, kellele üllatuseks on Gruusias praegu külmem kui Eestis. “Kõik need probleemid ootavad lahendust.”

“Täna kerkis veel üles üks idee, mis vajab arutelu. Nendes uusrajoonides jäi silma, et seal on keskendutud elumajade ehitusele,” märkis Raidma. “Võiksime võtta endile sihiks ehitada nende asumite keskustesse ühiskondliku hoone, kus oleks näiteks saun pesemisvõimalusega sellele asulale. Teisest küljest saaksid lapsed seal koos käia, või ka täiskasvanud.” Kasu oleks ka ruumidest, kus saaks tekitada meditsiinilise vastuvõtu, sest selline infrastruktuur praegu veel pagulasasumites puudub. “Gruusia pool kinnitas sellist vajadust väga täpselt võtsime mõtte üles, võib olla on siin koht, kus Eesti võib võtta algatuse.”