Gruusia rikkus Venemaa sõjaväeluurajate pidupäeva
Rahvusliku liidri Vladimir Putini kümne aasta taguse ukaasi järgi tähistatakse Venemaal 5. novembrit kui sõjaväeluurajate päeva. Just sel pidupäeval rikkus Gruusia siseministeerium venelaste peo põhjalikult ära, kui tõi päevavalgele Venemaa sõjaväeluure (GRU) 13 väidetavat spiooni.
Spioneerimissüüdistusega on vahi all üheksa Gruusia kodanikku ja neli Venemaa kodanikku. Grusiinidest kuus on Gruusia armee lennuväe piloodid, kes kõik on pärit kuurortlinnast Bathumist, nagu ka kolm armeenlasest ärimeestest Vene kodanikku. Neljas võrku kukkunud Vene kodanik on grusiinide vastuluure väitel GRU saadetud sideohvitser.
Teadlikult meediasündmus
Nagu alati spioonilugude puhul, on teada üsna vähe fakte ja neid on kõigele lisaks raske kontrollida. Kuid ühes on Eesti Päevalehega rääkinud Gruusia poliitikud ja militaareksperdid ühel meelel: tegemist on tõsisema spioonilooga kui 2006. aastal, kui Gruusia saatis riigist välja neli Vene diplomaadi nime all tegutsenud GRU ohvitseri. Too sündmus rikkus põhjalikult Venemaa–Gruusia suhted, mis kaks aastat hiljem viisid sõjani.
Gruusia üks tuntumaid militaareksperte Irakli Aladašvili ütles, et seekordne juhtum on tõsisem kas või sellepärast, et spioonivõrku kuulusid Gruusia enda tegevsõjaväelased. „See on meile väga kurb uudis, et neil õnnestus luua spioonide võrk Gruusia armees,” lausus ekspert.
Kui Gruusia siseministeeriumi avalikustatud faktid paika peavad, siis võib öelda, et tegemist on ühe tõsisema Vene spioonivõrgu paljastamisega kogu endise Nõukogude Liidu alal pärast 1991. aastat.
„Selge, et Venemaad on alati huvitanud ja jääb huvitama see, et saata võimalikult palju oma spioone Gruusiasse ja omada kohapeal tugevat võrgustikku,” ütles Aladašvili. „See kehtib kogu endise NSV Liidu ala kohta, kaasa arvatud Balti riigid. Selles ei tasu kahelda.”
Gruusia ekspertide sõnul on GRU-d alati huvitanud, ja eriti pärast 2008. aasta sõda, kuidas Gruusia armee relvastub, milliseid reforme armees tehakse, ning koostöö liitlastega.
Tähelepanuväärne on seegi, et Gruusia läks täiesti teadlikult seda teed, et tegi Vene spioonide kinninabimisest suure meediasündmuse, mis lõppes riigi kontrollitavas telekanalis Rustavi-2 siseministeeriumi materjalide põhjal tehtud „dokumentaalfilmiga” kogu operatsioonist.
Ühe Gruusia diplomaadi sõnul on Gruusia paari viimase aasta jooksul korduvalt tabanud Vene spioone, kuid enamasti on hoitud tagasihoidlikku joont ning iga kord on saadetud Venemaale sõnum, et pidagu piiri.
Diplomaat viitas sellelegi, et ka USA pani tänavu juunis tabatud kümne Vene välisluure kasuks töötanud spiooni loo suure kella külge. „Ju siis on selleks põhjus, miks need mõlemad juhtumid nii suurelt avalikustati,” ütles ta.
Venemaa välisministeerium teatas, et spioonilugu on Gruusia teadlik provokatsioon enne peatseid NATO ning OSCE tippkohtumisi.
Moskva haub vastust
•• Suur küsimus on nüüd, millega Venemaa vastab Gruusiale. Esialgu pole peale sõnaliste avalduste mingit reaktsiooni.
•• Midagi väga põhjalikku on Moskval raske ette võtta, sest Gruusia kaupadele kehtestati boikott juba pärast 2006. aasta spiooniskandaali. Diplomaatilised suhted katkesid pärast 2008. aasta sõda.
•• Üks võimalus on, et hakkame kuulma uudiseid sellest, kuidas Venemaal tabatakse Gruusia spioone. Eriti ohtlikuks muutub Vene armees teenivate grusiinide olukord, kellest mitu on juba pärast sõda spioneerimissüüdistusega vangi pandud.
•• Teine võimalik areng on, et Venemaa hakkab jõulisemalt süüdistama Gruusiat Põhja-Kaukaasias tegutsevate valitsusvastaste relvastatud üksuste rahalises toetamises. Sealt edasi võivad areneda Gruusia jaoks veelgi ebameeldivamad sündmused, sest kehtiv Vene kaitsedoktriin näeb ette ennetavate sõjaliste rünnakute võimaluse, kui seda on vaja Venemaa riikluse kaitseks. J. P.
