Gruusia sõda pani Moskva ka Moldovast huvituma

Kui Transnistria ja Moldova suhteid Gruusia sõjaga võrrelda, siis tundub 15 aastat Transnistria konflikti lahendamise kallal jorutamist lausa eduloona. Inimesi pole vähemalt surma saanud!

Pealegi ei kujuta konflikti külmunud staatus Moldovale otsest ohtu. Kuid Moldova president Voronin olevat ilmutanud soovi lahendada Transnistria konflikt kiirkorras juba enne märtsivalimisi, et ka transnistrialased saaksid neist osa võtta.

Gruusia sõda tegi Moldovale selle „teene”, et Venemaa president Medvedev kohtus augusti lõpul Moldova presidendi Voroniniga ja nädal hiljem ka Transnistria liidri Smirnoviga. Transnistria esindajad pakkusid Moskva toetusele viidates, et tuleks loobuda riigi taasühendamiseks peetavate läbirääkimiste 5 + 2 vormist, kus vahendajateks on Venemaa, Ukraina ja OSCE ning vaatlejaiks Euroopa Liit ja USA.

„Riigi taasühendamise küsimusi peaks arutama kolmekesi: Transnistria, Moldova ja Venemaa,” soovisid venelased.

Kozaki memorandum

Sügisel kardeti Moldovas põhjusega, et Venemaa initsiatiivil esitatakse konflikti lahenduseks kiiresti järjekordne Kozaki memorandum nagu 2003. aastal. Viie aasta eest püüdiski president Putini lähikondlane Dmitri Kozak kiirkorras konflikti lahendada, minnes mööda ametlikest läbirääkijatest, OSCE-st ja Ukrainast. Tema välja töötatud dokumendis, mida on hakatud nimetama Kozaki memorandumiks, oli ettepanek anda vene keelele riigikeele staatus ja jätta Vene väed riiki veel 20 aastaks.

Kozaki memorandumi või­ma­lik uus versioon põhjustas sü­gisel Moldova ühiskonnas suurt diskussiooni. Nüüd on Moldova siiski enam-vähem kindlalt otsustanud, et konfliktile otsitakse endiselt lahendust

5 + 2 vormis ehk siis USA ja EL-i abiga.