Seejuures tugines ajakirjanik Jason Burke’i arvamus Eesti Päevalehe poliitikatoimetajale Raimo Poomile, teatas mainekas Briti ajaleht Guardian. Eelmisel nädalal kasutas politsei Leedus ja Lätis parlamendihoonete juures kive loopivate meeleavaldajate laialiajamiseks pisargaasi. Bulgaarias kogunesid mitme päeva jooksul tänavatele tuhanded inimesed.


"Kõik teavad, et see aasta võib tulla väga halb," ütles Poom. "Aga nad olid Riias ja Vilniuses kurnatud ning vihased, olles kaotanud usu oma liidritesse, mida pole aga juhtunud siin."
"Majanduskriis võib tähendada tõsiseid probleeme keskklassile," tõdes Rumeenia analüütik Marius Oprea.


Ida-Euroopat tabanud vägivaldse rahulolematuse laine tõttu eeldavad regiooni eksperdid, et globaalse majanduslangusega kaasnevad siin piirkonnas ohtlikud tänavarahutused, nagu seda väitis eelmisel nädalal ka uudisteagentuur Bloomberg.
Seejuures on kõige probleemsemas olukorras Bulgaaria, Rumeenia ja Baltimaad, mis seisavad silmitsi sügava poliitilise ebastabiilsusega ja sotsiaalse ebakindlusega, samuti rassiliste pingete suurenemisega.
Royal United Services Institute analüütik Jonathan Eyal arvas, et globaalne majanduslangus toob Ida-Euroopas kaasa sotsiaalse rahulolematuse.
"Neil riikidel on eelkõige haprad majandused ja nõrgad poliitilised struktuurid, halvasti formeerunud poliitilised parteid ja nõrgad institutsioonid," põhjendas Eyal. "Need riigid on halvasti ettevalmistatud selleks, mis neid tabab. Eelmisel aastal kannatas Lääne-Euroopa riikide tuumik, aga praegu on nõrgim piirkond perifeeria, mida on kriis tabanud täies ulatuses."

 
Kui Vilniuses protesteeriti maksutõusude ja palkade kärbete vastu, siis Bulgaarias tuldi tänavatele protestiks korruptsiooni vastu. Bulgaarias, kus rahutused on jätkunud mitme päeva jooksul, võeti pärast meelavaldusi kinni 150 inimest, Riias 100.

Omamoodi süvendas kriisi ka Ukraina ja Venemaa tüli tõttu gaasi kinnikeeramine, mis jättis bulgaarlased külma.

"Me oleme tüdinud elamast vaeses ja kõige korrumpeerunumas riigis," väitsid Bulgaaria meeleavaldajad.

Lätis kasvab pärast aastatepikkust majanduskasvu majanduslanguse tõttu töötus ja riigijuhtide toetus väheneb katastroofiliselt.

Tšehhis kardetakse rahvusvähemuste vastu rünnakuid, kuna eelmisel aastal ründasid marurahvuslased mustlasi.

"Populistlik, natsionalistlik poliitiline kliima Ida-Euroopas soodustab vähemustevastast segmenti," tõdes Budapestis asuva European Roma Rights Centre analüütik Larry Olomoofe.

Järgmised rahutused Rumeenias


Vaatlejate sõnul tulevad järgmised tõsised rahutused Rumeenias.
"Maksude laekumise vähenemise tõttu tekib suuri probleeme riigieelarve täitmisega," selgitas Oprea. "Samuti võidakse riigiametnike arvu vähendada ja nende palka kärpida."
Rumeenias on probleem ka see, et enamik keskklassist on võtnud oma eluasemelaenud välja eurodes. Kui kohalik valuuta lei devalveerub, tekib probleem laenude tagasimaksmisega.
"Kindel on see, et mõne lähima kuu jooksul võivad tulla inimesed tänavatele," kinnitas Rumeenia meediaekspert Luca Niculescu. "Meil on uus valitsus, mis pole näidanud end piisavalt suutlikuna. Olukord riigis on nagu plahvatav kokteil." Rumeenias asus uus valitsus ametisse detsembris.


Samas ähvardavad paljud Rumeenia ettevõtted suurte koondamistega, nende seas võib löök tabada ka Renault’le kuuluvat autotootjat Daciat, kus töö võib kaotada 4000 inimest. Probleem seisneb selles, et autotootmine on riigis seisnud pea kaks kuud.
Mitmed ettevõtted on teatanud oma plaanidest viia tootmine Rumeeniast välja, näiteks kavatseb üks Jaapani firma siirduda Marokosse.
"Olukord on väga tõsine," märkis üks ametiühinguliige eelmisel nädalal.



"Seal elavad inimesed, kes olid elanud läbi väga halva perioodi pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, kui nende majandused tõmbusid kokku kolmandiku võrra, samas lootes, et ühinemine Euroopa Liiduga toob kaasa jõukust ja stabiilsust," mainis Eyal. "See püüdlus valmistas pettumust ja on väga destabiliseeriv."