Austrias teevad tänini ilma riigi viimase keisri Ferdinand von Habsburgi järeltulijad, kes aga kuulsat nime pigem kahjustama kipuvad, sest alailma on nendega seotud mingid skandaalid ja rumalused. Viimase segaduse tekitas keisri pojapoeg Karl von Habsburg, kelle juhtimise ajal kadus lapsi toetava abiorganisatsiooni World Vision Austria filiaalist mitme miljoni krooni eest annetatud raha.

Allkirja raske kirjutada

Karl teatas Austria ajakirjanduses täiesti süüdimatult, et tema ei tea asjast midagi, kuigi suur osa rahast oli läinud tema enda juhitava konservatiivse Paneuroopa liikumise arvele. Ei teadnud ta midagi ka sellest, et 240 000 krooni World Visionile annetatud rahast oli kasutatud tema valimiskampaaniaks, kui ta 1996. aastal Austria Rahvapartei nimekirjas Europarlamenti pürgis ja sinna ka pääses. Samas pole ühelgi kompromiteerival dokumendil Karli allkirja, mis tema süüd tõestaks.

Austria ajakirjandus on siinkohal tõmmanud paralleeli Karli ja tema vanaisa vahele, kes olevat olnud sama tore ja sõbralik nagu Karlgi, aga “intelligentsimuusast puutumata jäänud”. Keiser ei saanud isegi oma nime kirjutamisega hakkama ja tema suust pärinevad ka sõnad: “Valitsemine on kerge, aga allkirja kirjutamine raske”.

Kuna 37-aastane igavene üli-õpilane Karlgi oma allkirja eriti kirjutada ei tavatse, siis oleks skandaal sealkohal ilmselt lõp-penud, kui mitte poleks sekkunud keisri poeg, perekonna peastrateeg Otto. 86-aastane Europarlamendi vanim liige Otto von Habsburg asus pojakest kaitsma: “Karli rünnatakse, sest ta kannab Habsburgi nime. Vaesed juudid pidid natsiajal samasugust tagakiusamist taluma.” See lause vallandas Austrias uue skandaali. “Need, kes paljastavad illegaalse rahaafääri, tembeldatakse natsideks, ja Habsburgid, kes vastutavad ühe maailmasõja ja tohutu kahju eest, on saanud järsku tagakiusatud juutideks,” kurjustas üks Austria politoloogiaprofessor.

Pärast rahakadumise afääri teatas Rahvapartei, et selle aasta suvel toimuvatele Europarlamendi valimistele nad Karli kandidatuuri vaatamata kuulsale nimele ei esita. Karl on partei mainet oma tegude ja sõnadega juba küllalt rikkunud. Näiteks Nelson Mandelat nimetas ta “kommunistlikuks vanaks terroristiks” ja arvas, et ei tea, kas “parem riigivorm on demokraatia või monarhia”.

Rumal geenius

Samas pole Karli poliitilistest tegemistest peaaegu midagi teada, küll aga tema rumalusest. Nii näiteks püüdis ta 1996. aastal ·veitsist Austriasse tuua 800 000 krooni maksvat peaehet. Kui toll ta kinni nabis, seletas Karl, et see on ta naise igapäevane ehe. Kohtuprotsess 200 000 krooni suuruse trahvi pärast, mida talt nõutakse, kestab tänini.

Üks Austria kirjanik võttis Habsburgide afäärid kokku sõnadega: “Endalegi üllatuseks olen aru saanud, et keisrid on samasugused kui jalgpallurid – kes 17-ni lugeda oskab, on juba geenius.”