Habsburgide dünastia ihaldab Austria riigipea ametit

Saksa-Rooma keisrite järeltulija Ulrich Habsburg-Lothringeni arvates rikutakse tema inimõigusi, kui ta ei saa järgmisel aastal kandideerida Austria presidendiks.

Austria keelas pärast Esimest maailmasõda Habsburgide dünastia esindajatel riigipeaks kandideerimise, kuid nii roheliste parteisse kuuluv Ulrich Habsburg-Lothringen, kui tema pojanaine Gabriele taunivad keeldu, vahendas Hamburger Abendblatt.

"Loomulikult me tahame seda," ütlesid dünastia liikmed.

Habsburgid kavatsevad oodata neli nädalat, kuni valitsus peab otsustama, kas rahuldab nende nõudmise või mitte.

Austria keeld puudutab kõikide dünastiate järeltulijaid, mitte ainult potentsiaalseid trooninõudlejaid, tõdes Habsburgide advokaat Rudolf Vouk.

Vouki sõnul tuleks keeldu rakendada ka ka Baierit valitsenud Wittelsbachide, Preisimaad valitsenud Hohenzollernide ja Serbiat valitsenud Karađorđevićite ning Obrenovićite järeltulijate vastu, kellel on Austria kodakondsus.

Habsburgide dünastia liikmed andsid seetõttu Austria konstitutsioonikohtule taotluse keelu tühistamiseks, teatas Thurgauer Zeitung.

Saksa-Rooma keisrist Leopold II põlvnenud Toscana viimase suurhertsogi Ferdinando IV järeltulija Ulrich Ferdinand Gudmund Graf von Habsburg-Lothringen sündis 3. oktoobril 1941 Kärntenis Heinrich Habsburg-Lothringeni ja Hedvig Schutte pojana. Ulrichi poeg Eugen abiellus Gabriele Wetschingiga.

Habsburgide dünastia esindajad said 13. sajandil Austria hertsogiteks, 1804. aastal keisriteks ja 1867. aastal Austria-Ungari keisriteks, kus valitseti kuni 1918. aastani.

1273. aastal tõusis dünastia esindaja Saksamaa kuningaks, 15. sajandil saadi Saksa-Rooma riigi keisriteks ja 1516. aastal Hispaania kuningateks. Lühikest aega valitsesid Habsburgid ka Toscanas, Modenas, Parmas ja mujal.