Hadž: asi on usus, aga ka islamiriikide poliitilises heitluses
Saudi võimude teatel on palve-ränduritest neli inimest surnud seagrippi ning 67 inimese puhul on kas kinnitatud või kahtlustatakse seagrippi nakatumist. Surnud on Sudaanist, Marokost ja Indiast pärit mehed, kõik üle 75-aastased, ja Nigeeriast tulnud 17-aastane neiu. Tervishoiuministeeriumi teatel on välja selgitatud, et kõik neli olid eiranud „soovitatud protseduure, eriti vaktsineerimist seagripi vastu”.
„Tänu Allahile on kõik läinud rahulikult,” ütles AFP-le ministeeriumi pressiesindaja. Allahi tahtel said küll palverändurid neljapäeval kaela erakordselt tugeva vihmasaju, kuid eile oli taas päike väljas ja kolmapäevast pühapäevani kestev hadž jätkus.
Muidugi on hadžil – palve-rännakul Mekas, kus muslimid peavad osalema vähemalt korra elus, kui neil on selleks piisavalt vara ja tervist – suur religioosne tähtsus. Igal aastal tulevad kokku miljonid muslimid, tähistades lisaks muule ka islami ühtsust. Nad sooritavad samu rituaale, kannavad ühesuguseid riideid, nad on kõik võrdsed Allahi palge ees.
Saudi-Iraani tüli
Kuid hadžil on väga paljuski ka poliitiline tähtsus eri islamivoolude võitluses. Eks Saudi valitsejad ole ikka näinud kahe islami pühapaiga, Meka ja Medina valdamises võtit kogu islamimaailma vaimseks, aga ka poliitiliseks juhtimiseks. Kuigi rõhutatud on hadži mittepoliitilisust, on palveränduritele jagatud usukirjandust, mis just saudide kuningriigi sunniitlikku ja vahabiitlikku usuleeri propageerib.
Eriti Saudi Araabia ja Iraani võitlusväljaks on hadž kujunenud 1979. aasta Iraani islamirevolutsioonist saadik, kirjutas väljaandes Foreign Policy analüütik Christian Caryl. Kumbki riik on võidelnud regionaalse mõjuvõimu pärast ning levitanud oma rivaalitsevaid interpretatsioone islamist, sunniitlust ja šiiitlust. Kaudselt võib öelda, et selles võitluses on kaasa löönud maailm laiemaltki – tõi ju Saddami kukutamine kaasa pigem šiiitliku valitsuse Bagdadis senise sunniitide ülemvõimu asemel.
1980. aastatel püüdsid Iraani palverändurid propageerida ka otseselt palverännakul Mekasse islami à la Homeini. See kulmineerus 1987. aastal rahutustega, kui Saudi julgeolekujõud avasid meeleavaldajate pihta tule ja hukkus nelisada inimest.
Londonis ilmuva ajalehe al-Sharq al-Awsat toimetaja Tariq Alhomayedi sõnul on kahe islamiriigi suhted hiljuti veelgi pingestunud. „Teatud pinged on alati olnud, kuid tavaliselt ei räägita sellest nii avalikult,” märkis ta, pidades üheks põhjuseks Iraani režiimi nõrkuseilminguid pärast presidendivalimistele järgnenud meeleavaldusi. Sise-probleemide peletamiseks aitab sealgi välisvaenlane, vihatud sunniidi araablased.
Alhomayedi meelest võib Iraani vihale ajada veel üks juhtum – ühe iraanlasest teadlase salapärane kadumine sel aastal, kui ta käis Mekas umrah’l ehk väiksemal hadžil. Väidetavalt oli too teadlane seotud Iraani tuumaprogrammiga. Teheranis võidakse oletada, et temast olid huvitatud USA salateenistused, kes aga vaevalt et ilma saudidelt abi saamata ta vestlusele „palusid”.
Millest sai hadž alguse?
•• Kunagi ammu oli Meka org asustamata kõrb. Muslimid usuvad, et prohvet Ibrahim (judaismis ja kristluses Abraham) viis Palestiinast sinna oma naise Haagari ja nende poja Ismaeli, kaitsmaks neid oma esimese naise Saara armukadeduse eest.
•• Allah oli käskinud Ibrahmil jätta naine ja poeg omapead. Näljast ja janust meeleheitel Haagar ronis aina ühelt künkalt teise otsa, lootes silmata kedagi, kellelt abi saaks.
•• Lõpuks vajus Haagar Ismaeli jalge ette maha, mille järel jumaliku ilmutuse saanud Ismael lõi jalaga vastu maad ja avanes allikas. See päästis nad surmast ja tegi jõukaks.
•• Mõne aja pärast Ibrahim naasis ja rajas sinna Allahi käsul pühakoja, Kaaba. Läksid aastasajad ja Mekast sai õitsev kaubanduskeskus, kus kummardati mitut jumalat.
•• Ükskord aga käskis Allah prohvet Muhamedil taastada Kaaba ainuüksi tema pühakojana. Aastal 628 suunduski Muhamed 1400 jüngriga Mekasse, sellest sai esimene hadž.
