Nii filmides kui ka kirjanduses on maalitud pilte kõrbekuumuses kive vedavatest püramiidiehitajatest, kes pingutuste tagajärjel lõpuks kõngesid. Kuid asi ei pruukinud sugugi nii olla. Lõpuks surid nad küll, aga maeti väärikalt. „Nende hauakohad on rajatud püramiidide kõrvale, mis viitab sellele, et need inimesed ei olnud mingil juhul orjad,” ütles Zahi Hawass. „Kui nad olnuksid orjad, ei saanuks nad hauaplatsi oma kuninga kõrvale.”

Vaarao sõbrad

Hawassi sõnul on tööliste hauakambrid ühed olulisemad 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses Egiptuses tehtud avastused. Neisse olid maetud Cheopsi ja Chefreni püramiidi ehitajad. Kambrite seintel oli muu hulgas kirjas, et töölised olid „Cheopsi sõbrad” – veel üks viide sellele, et nad polnud orjad. Hauakohtade vanuseks on hinnatud neli ja pool tuhat aastat.

Peale selle on Hawassi sõnul välja selgitatud, et Niiluse deltast ja Ülem-Egiptusest saatsid põllupidajad iga päev Gizasse 21 härga ja 23 lammast toitmaks töölisi, keda usutavasti oli umbes 10 000 ehk palju vähem kui Vana Kreeka ajaloolase Herodotose pakutud 100 000. Toidupoolist saatvad põllupidajad olid muudest maksudest vabastatud.