Hiiglaslik jäämägi
Antarktikast murdunud jäämass ohustab laevaliiklust
Lõuna-Ameerika lõunatipule lähenev hiiglaslik jäämägi on jõudnud vaid 560 kilomeetri kaugusele Hoorni neemest, kujutades tõsist ohtu sealsele laevaliiklusele.
Hiigelsuur jäämägi, millele on pandud nimeks B-10A, on 66 kilomeetrit pikk ja 18 kilomeetrit lai ning liigub Hoorni neeme suunas kiirusega kuni 15 kilomeetrit päevas. B-10A tekkis juba 1992. aastal, kui Antarktikast lahti murdunud hiiglaslik jäämassiiv B-10 kaheks suureks tükiks lagunes. Neist suurem hakkas seejärel hoovuste mõjul Lõuna-Ameerika suunas triivima ning ohustab praegu Hoorni neeme piirkonna laevaliiklust.
Hulk väiksemaid
Hiiglaslikust jäämäest palju suuremat ohtu kujutavad laevaliiklusele aga väikesed jäämäekesed, mis B-10A küljest sadade kaupa lahti murduvad ning selle ümber liiguvad, kusjuures mõned neist ulatuvad vaid meetri üle merepinna, kuigi veealuse osa pindala võib olla sadu ruutmeetreid. Just sarnane väiksem jäämägi põhjustas ka uppumatuks peetud reisilaeva Titanic hukkumise 14. aprillil 1912. aastal.
Lisaks laevaliiklusele ohustab B-10A ka Tulemaad ning Tshiili merevägi jälgib hiiglasliku jäämassi teekonda pidevalt, kartes, et see varsti Tulemaa peale triivib.
Teadlaste sõnul on jää- mäe eraldumine selgelt globaalse soojenemise tulemus. Viimase süüks pannakse ka kahe suure Antarktika shelfiliustiku väga kiiret murenemist, mis tekitab üha uusi jäämägesid. Lõuna-Ameerika vastas asuva Antarktika poolsaare kaks shelfiliustikku Larsen ja Wilkins kaotasid eelmisel aastal kahe peale kokku ligi 3000 ruutkilomeetrit jääd. Cambridge i ülikooli juures asuva Briti Antarktika-uuringute keskuse töötaja David Vaughan ütles uudistekanalile BBC, et need kaks liustikku on 50 aasta jooksul kaotanud umbes 7000 ruutkilomeetrit jääd ja eelmise aasta 3000 ruutkilomeetrit on seetõttu eriti murettekitav.
2,5 kraadi soojem
USA geoloogiliste uuringute keskuse teatel on alates 1940. aastatest keskmine temperatuur Antarktika poolsaarel tõusnud 2,5 kraadi. Liustikest sulanud vesi suurendab aga mere pinda ja näiteks viimase saja aasta jooksul on ookeanide veetase USA teadlaste teatel tõusnud kümme sentimeetrit. Kui aga kõik maailma liustikud ära sulaksid, mis on siiski väga vähetõenäoline, tõuseks meretase 80 meetrit.
Jäämägi vaid häda veepealne tipp
Tulemaale ohtlikult lähedale triivinud jäämägi B-10A on siiski vaid väike probleem võrreldes saare metsi laastavate kümnete tuhandete kobraste ja iga-aastase osooniaugu mõjuga.
1947. aastal toodi Tulemaale 25 Kanada koprapaarikest, et sellega saarel küttimist ja karusnahkadega kauplemist elavdada. Poole sajandiga on koprad aga kiiresti paljunenud ning nüüd laastavad 50 000 kobrast saare metsi.
Lisaks kobrastele ähvardab Tulemaad lõunapoolkera kevade saabumisega ka iga-aastane osooniaugu "kü-laskäik". Atmosfääri ülemistes kihtides olev ultravioletseid kiiri läbi laskev vähese osooniga ala asub reeglina Antarktika kohal, kuid kolme–nelja päeva jooksul aastas laieneb see ka Tulemaa kohale. Inimestel soovitatakse siis väljas tingimata päikeseprille.
Tanel Murre
