Hiina käib oma laama dalai-laama vastu välja
Hiina võimud on toonud areenile noore, prille kandva tiibeti munga, kasutades teda kui Tiibeti vaimuliku hierarhia tähtsuselt teist tegelast propagandavahendina paguluses oleva Tiibeti liidri dalai-laama vastu.
Kui varem polnud Hiina võimude valitud ja üles kasvatatud panchen-laama peaaegu üldse avalikkuse ette ilmunud, siis viimasel ajal on 19-aastane noormees üles astunud mitmel üritusel, ilmutades innukat lojaalsust Hiina võimudele, kes omakorda kujutavad teda targa tudengina, kes armastab ratsutamist ja jooksmist.
Kompartei keelel ja meelel
Märtsi lõpus näiteks avas ta Pekingis konverentsi, millega tähistati „Tiibeti pärisorjuse lõpu” 50. aastapäeva, mis teiselt poolt vaadates tähendas Tiibeti iseseisvuse hävitamist. Päev hiljem astus ta aga üles idapoolses Wuxi linnas, kus toimus maailma budistide teise foorumi nime kandev üritus. See oli küll pühendatud usule, kuid panchen-laama esitas inglise keeles ülekaalukalt poliitilise läkituse.
„See foorum on kogunenud minu maal, Hiinas,” ütles ta näiteks, viidates seega tõsiasjale, et ta Tiibeti sõltumatust ei toeta. „Üritus näitab täielikult, et tänapäeva Hiina naudib sotsiaalset harmooniat, stabiilsust ja religioosset vabadust,” jätkas ta. Kohe ilmutas riiklik infoagentuur Xinhua foorumil peetud kõne kohta teate pealkirjaga „Panchen-laama: Hiina naudib usulist vabadust”. Xinhua lisas vihje, et Hiina loodab sellest mungast kujundada Tiibeti teemade eestkõneleja. „Meie, Tiibeti budismi järgijad, loodame suuresti tema peale,” tsiteeris agentuur Jalsani Sise-Mongoolia budistliku ühenduse juhti.
Poole sajandi eest oma kodumaalt põgenenud dalai-laama süüdistas möödunud kuul Hiina võime Tiibeti maapealseks põr-guks muutmises ja sadade tuhandete tiibetlaste tapmises. Kuid panchen-laama sõnul näitavat faktid, et vaid kommunistliku partei juhtimise all saab Tiibet nautida oma praegust õitsengut ja veelgi paremat tulevikku. „Vana Tiibeti pärisorjade järeltulijana ja panchen-laama kehastusena olen ma vaimustuses sellest, et saan tähistada pärisorjade vabastamise aastapäeva,” kirjutas ta artiklis, mis avaldati kompartei häälekandjas, millel on arusaadavalt nimeks Rahva Päevaleht.
Väljaspool Hiinat elavad Tiibeti olude asjatundjad ei usu kuigivõrd, et tiibetlased Pekingi valitud panchen-laamat ühe oma olulisema vaimse liidrina tunnustaksid. „Ta on üks osa propagandast, Pekingi valitsus kasutab teda lihtsalt ära,” ütles hiljuti AFP-le Samten Karmay, Pariisis asuva rahvusvahelise Tiibeti-uuringute assotsiatsiooni endine juht. „Tiibeti rahvas ei tunnusta teda, eriti veel see-tõttu, et ta räägib asju, mis on kooskõlas kommunistliku partei liiniga.”
Õppida, õppida, mediteerida ja palju lugeda
•• Hiljuti avaldas riiklik infoagentuur Xinhua üsna mahuka intervjuu panchen-laamaga, kes pajatas oma õpinguid täis päevaplaanist.
•• Xinhua kirjelduse järgi on mees „elegantne” ja veetnud enamiku ajast budismi tudeerides, kuid aega on jagunud ka lõõgastuseks. „Umbes viis protsenti oma ajast veedan ma meelt lahutades, näiteks lugedes ajalehti, raamatuid. Ma loen kõiksugu raamatuid, kuid kõige enam meeldivad ajalooraamatud,” vahendas teda agentuur.
•• „Poole üheksast hommikul kümneni õhtul on mul iga päev kool, mediteerimisaeg peale selle. Sellise ajakavaga olen elanud enam kui kümme aastat,” paljastas panchen-laama.
•• Umbes 80 protsenti kooli-ajast kulub budismi õppimisele. Ülejäänud ajal tegeleb ta tiibeti, hiina (mandariini) ja inglise keelega, õpib kirjandust ja arvutiasjandust ning hiina kalligraafiat.
•• Enda inglise keelest on ta tagasihoidlikul arvamusel. Nädalas on tal kolm inglise keele tundi, igaüks tunnise pikkusega. „Ma olen alles algaja. Inglise keeles rääkimise seisukohast ei ole mul väga head keskkonda. Kuid õpetajate abiga olen ma veidi arenenud.”
•• Peale inglise keele kavatseb ta õppida veelgi võõrkeeli. „Mida rohkem, seda parem. Loodan levitada budistlikke mõtteid teistessegi maailma paikadesse.”
Pekingi paika pandud taaskehastus
•• Gyaincain Norbuna sündinud viieaastane poiss „krooniti” 11. panchen-laamaks 1995. aastal kompartei korraldatud tseremoonial pärast seda, kui Hiina võimud olid keeldunud tunnustamast laama uue kehastusena dalai-laama toetatud Gedhun Choekyi Nyimat.
•• Too peideti kohe pärast seda avalikkuse eest ja on arvatavasti senini kusagil koduarestis, tõenäoliselt Lhasas.
•• 10. panchen-laama oli surnud 1989. aastal pärast Hiina võimude all kord vangistuses, kord suhtelises vabaduses elatud elu. Pekingi manipulatsioonid panchen-laama valimisel 1995. aastal võivad anda aimu sellest, mis juhtub pärast praeguse dalai-laama surma.
•• „Hiina valitsus püüab nimetada järglaseks kellegi endale sobiva, kuid legitiimsusega läheks Hiinal raskeks,” ütleb British Colombia ülikooli juhtiv Tiibeti ajaloolane Tsering Shakya. „Kindel on see, et sada protsenti tiibetlastest ei tunnusta dalai-laamana last, kelle valib välja Hiina.”
