Hiina õppurite pealetung Taani rahvaülikoolides

Mitmes Taani rahvaülikoolis on kolmandik õppijatest pärit Hiinast Euroopa tasulised õppeasutused on odavamad kui USA keskastme koolid

Hiinlaste heaolu on viimasel ajal sedavõrd kasvanud, et keskklassi hiinlased saadavad oma lapsi üha rohkem õppima Taani rahvaülikoolidesse, kus õppetöö on küll tasuline, kuid kaks kolmandikku õppemaksust tasub Taani riik.

Taani rahvaülikoolitraditsioonile pani 19. sajandi esimesel poolel aluse rahvavalgustaja ja vaimulik Grundtvig, kelle esmane idee oli taani rahvuskultuuri säilitada ja arendada. Rahvaülikoolid on iseseisvad institutsioonid, kus pannakse rõhku sellele, et õppurid saaksid süveneda ühiskondlikesse probleemidesse ja omandada teadmisi taani keelest, kultuurist, ajaloost ja humanitaarainetest.

Ootamatu tung rahvaüli-koolidesse. Veel viimasel ajal oli rahvaülikoolidel aga raskusi ning õppurite vähesuse tõttu räägiti isegi kriisist ja õppeasutuste sulgemisest. Ootamatult on Taani rahvaülikoolid saanud aga uut tuult tiibadesse. Nimelt on koolidesse tekkinud uuesti suur tung ja mõned õppeasutused peavad õpilaste vastuvõttu isegi piirama. Selle põhjuseks pole siiski taani noorte enneolematu huvi rahvaülikoolide vastu.

Asi on selles, et mõnedes koolides on juba kolmandik õppuritest pärit Hiinast, kus kasvav heaolu on võimaldanud keskklassi hiinlastel saata oma lapsi Euroopa tasulistesse õppeasutustesse. Hiinlastele on see märgatavalt odavam kui saata oma lapsi USA keskastme õppeasutustesse, kus õpingud võivad maksma minna kuni miljon Eesti krooni.

Samal ajal maksab Taani rahvaülikoolis õppimine vaid 100 000 Eesti krooni, sest Taani võimud katavad ise kaks kolmandikku õppemaksust. Interneti kaudu õppekohti taotlenud hiinlastel pole aga aimugi sellest, et Taani rahvaülikoolide ees-märk on ennekõike taani vaimsete väärtuste säilitamine, mitte teadmiste kogumine ülikooli astumiseks.

Tulus äri hiinlaste vahenda-jatele. Hiinlased ihaldavad välismaist diplomit, mida Taani rahvaülikoolid ei anna, samal ajal kui hiina vahendajad võtavad Taanisse pürgijatelt vahendustasu kuni 80 000 Eesti krooni väärtuses. Samas on Taani väikeasulates tegutsevad rahvaülikoolid õppuritest huvitatud ja taani keelt õppivad hiinlased aitavad kaasa rahvaülikoolide säilimisele.

”Tõsi küll, meil on vastuokslikud tunded, nähes ärahellitatud rikkurite lapsi, kes ei taipa meie koolide väärtusi, mis seisnevad diskussioonides ja rahvusvahelise vastastikuse mõistmise loomises,” kommenteerib olukorda üks rahvaülikooli rektor.

Nüüd kavatseb Taani saata Hiinasse alaliselt tööle konsultandi, kes annaks vahetut informatsiooni rahvaülikoolide tegevusest, lootuses, et ka vaesematest ühiskonnakihtidest pärit hiinlastel avaneb võimalus tulla Taani ühiskonnamudeliga tutvuma.