"Kuigi "Tiibeti küsimust" üritatakse üha rohkem serveerida etnilise, usulise, inimõiguste või keskkonnaküsimusena, on see loomult siiski väljakutse Hiina suveräänsusele," kirjutas parteilehe juhtkiri, mis tihtipeale väljendab uusi tuuli partei poliitikas.

"Viimastel aastatel on Hiina mõju ja jõud kasvanud," kirjutab hiina kommunistiku partei häälekandja Rahva Päevaleht (Rénmín Rìbào, 人民日报). "See on tekitanud muret ja ärevust osa lääne inimeste seas. 2008. aastal ette võetud provokatsioonid nn "Tiibeti asja" ümbes polnud mingil juhul kokkusattumus."

Varem on Hiina võimud süüdistanud mullu Tiibetis puhkenud massirahutuste õhutamises dalai-laama separatistlikku "klikki", kuigi 14. dalai-laama Tenzin Gjatso mõistis vägivalla mitu korda hukka ja kinnitas, et soovib Tiibetile tegelikku ja sisulist autonoomiat, mitte iseseisvust.

Nüüd paistab võetud sihiks ametlik viha suunata lääne poole, kes väidetavalt juhivad dalai-laama tegevust, kirjutas Reuters. Rahva Päevalehe väitel on lääne poliitikud otse öelnud, et "kontrollida Tiibetit tähendab kontrollida Hiinat".

Pekingil seisab ees raske kuu, mille vältel tiibeti budistid tähistavad usupühasid. Juba eile pani Tiibetist läände jäävas Sichuani provintsis toimunud meeleavaldusel üks munk ennast põlema protestiks usuvabaduse piiramise eest.

Hiina võimude teatel hukkus mullustes rahutustes ligi 20 inimest, tiibeti huvigruppide hinnangul oli hukkunuid kümme korda rohkem.