Hiina peab oma sõda
Falun Gong sündis 1992. aastal budismi, taoismi, konfutsianismi ja Hiina folkloori tõdesid ühendava õpetusena ning algul võimud soosisid seda, kuna tegemist oli inimese keha ja vaimu tugevdava sportliku liikumisega. Liikumise taustaks oli sajandeid vana mediteerimisliikumine Qi Gong.
Partei muutus kadedaks. Falun Gong kasvas aga kiiresti ja muutus populaarsemaks kui Hiina Kommunistlik Partei. Peking sellega loomulikult ei leppinud ja 1999. aastal keelustati liikumine ära. Mõningatel hinnangutel oli Falun Gongil sel hetkel üle kogu maailma sada miljonit, Hiina Kommunistlikul Parteil vaid 80 miljonit liiget.
Kuna Falun Gong enda liikmeskonna üle arvestust ei pea, ei oska liikumise tegelikku suurust keegi aimata. Järgijaid leidub liikumisel juba pea igal pool, liikmed on endast märku andnud koguni Lätis, mullu käisid Falun Gongi esindajad ka Eestis.
Eriti ajas Hiina Rahvavabariigi võimudele hirmu nahka see, et riigi peamistel väljakutel vaikivaid loosungiteta mediteerimiskogunemisi korraldanud liikumist oli pea võimatu eelnevalt takistada. Paar kuud enne keelustamist piirasid tuhanded vaikivad meeleavaldajad sisse kommunistliku partei peakorteri Pekingis. Tiananmeni väljak on aga näinud falungonglaste kogunemisi enam kui küll.
Piinamisega vaimu vastu. Üritades murda vaimu tugevust kuulutavat liikumist, kasutavad Hiina võimud järjekindlalt piinamisi ja muid karistusmeetodeid, mis ei jää alla Hitleri poliitikale juutide suhtes. Piinamise tulemusel on elu kaotanud vähemalt 1600 falungonglast. Hiina võimud väidavad iga surmajuhtumi puhul, et tegemist oli äkilise haiguse või südamerabandusega, vanglast koju saadetud surnukehadel on aga selged piinamisjäljed.
11. september ja järgnenud USA sõjaline operatsioon Afganistanis andis Pekingile uue relva sisevaenlaste vastu. Esmalt kuulutas Peking, et Hiinas tegutsevat hulk Osama bin Ladeni mõttekaaslasi, kuuludes varem tundmatu nimega liikumisse Ida-Türkestanis. Seega sai Hiina võimaluse väita, et katsed uiguuride ja tiibetlaste liikumisi maha suruda olid Pekingi panuseks ameeriklaste suures sõjas suurima vaenlase – terrorismi vastu.
Esimene löök suundus aga teadagi Hiina suurima ohu ehk Falun Gongi vastu. Selle liikumise protestivaim on Hiina võimude arvates ilmne näide terrorismist, väite lükkas absurdsena ümber inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch.
Mullu ootas Hiina vanglates oma saatust 50 000 falungonglast, 600 liiget saadeti aga kohe hullumajja, kuna terve mõistusega inimesed ei saa võimude arvates parteile vastu hakata. Liikumise rajaja Li Hongzhi (50) on täna sunnitud elama maapaos Ühendriikides, kus tal on väga palju järgijaid.
Heiki Suurkask
heiki@epl.ee
