Hiina saatis omal jõul taikonaudi kosmosesse
Kanderakett Chang Zheng (Pikk Rännak) 2F startis hommikul kell üheksa kohaliku aja järgi Sise-Mongooliast Jiuquani kosmodroomilt, viies umbes 21 tunniks orbiidile kosmoselaeva Shenzhou (Jumalik Laev) ja selle sees 38-aastase taikonaudi Yang Liwei, kes teeb selle aja vältel 14 tiiru ümber Maa.
Hiina esimese kosmoselenduri nimi kuulutati ametlikult välja alles vahetult enne starti. Taikonaut on hiinapärane vaste kosmonaudile ja astronaudile, mida kasutatakse vastavalt Vene või Ameerika kosmoselendurite kohta. Hiinas on kasutusel teinegi nimetus – yuhangyuan, ligikaudses tõlkes kosmosereisija.
“Tunnen end hästi, näeme homme”
Kosmosekapsel Shenzhou (Jumalik Laev) V jõudis määratud orbiidile kümme minutit pärast starti. “Ma tunnen end hästi, näeme homme,” lausus kolonelleitnant Yang Liwei esimeses sideseansis lennujuhtimiskeskusele juba ilmaruumis olles. “Ma ei peta kodumaa ootusi. Ma teen iga liigutuse täielikult keskendudes ning toon au rahvavabastus-armeele ja hiina rahvale,” olid tema teadaolevad viimased sõ-nad enne starti.
Lendu jälgis 13 vaatlusjaama Hiinas, Pakistanis, Namibias ja Keenias. Shenzhou maandumiskapsel pidi kavakohaselt maanduma täna kohaliku aja järgi kella seitsme paiku hommikul Sise-Mongoolia keskosas, umbes 500 kilomeetri kaugusel Jiuquani kosmodroomist.
Hiina riigitelevisioon kavatses näidata starti otseülekandes, kuid otsustas teha seda siiski hiljem. Saated aga katkestati, et teatada edukast stardist. Stardipaigas viibinud president Hu Jintao nimetas sündmust “auks meie suurele emamaale” ning Hiina “ajalooliseks sammuks tõusmisel maailma teaduse ja tehnoloogia tippu”.
Kuigi eri riikide ja rahvaste esindajaid on kosmoses käinud palju, on nad kõik pidanud kasutama kas USA või Venemaa, varasema nimetusega Nõukogude Liidu tehnikat. Euroopa Kosmoseagentuur läkitab küll üles satelliite ja ka kaugemale ilmaruumi lendavaid aparaate, kui mehitatud kosmoselendudeni pole jõudnud. Küll on inimese kosmosesse lennutamise ambitsioonist teatanud India.
USA kosmoseagentuur NASA nimetas starti Hiina tähtsaks saavutuseks. “Hiina rahval on pikk ja väljapaistev avastusretkede ajalugu. NASA soovib Hiinale ohutut mehitatud kosmoselennuprogrammide jätkamist,” teatas NASA administraator Sean O’Keefe avalduses.
Hiina riiklik meedia on kiitnud nii kanderaketti kui ka kosmoselaeva kui kõige keerukamat saavutust, kus on kasutatud palju murrangulist tehnoloogiat, sealhulgas vigade avastamise süsteemi ja varumaandumissüsteemi. Kuigi tegemist on Vene Sojuzi tehnoloogia edasiarendusega, on nii Hiina kanderakett kui ka kosmoselaev sõltumatute ekspertide hinnangul eelkäijast märkimisväärselt üle.
Kuigi nüüdse kulminatsioonini jõudnud Hiina mehitatud kosmoseprogrammi pikkuseks on ametlikult nimetatud 11 aastat, said Pekingi pürgimused alguse juba 1950. aastate keskel tollase liidri Mao Zedongi õhutusel. Kuid külma sõja aegses USA ja Nõukogude Liidu kosmosevõi-dujooksus jäi Hiina veel tükiks ajaks kõrvaltvaatajaks ning see-järel sabassörkijaks. Esimese satelliidi orbiidile lennutamisega sai Hiina hakkama 1970. aastal.
Lend püssirohtu täis bambustorudest raketiga
Hiina meedia armastab aga kosmoseprogrammi algust viia veelgi kaugemale ajalukku tagasi, esitades legendi väidetavast ilutulestiku-leiutajast kui esimesest, kuigi äpardunud kosmonaudist. Nimelt olevat 14. sajandil Mingi dünastia aegne ametnik Wan Hu püüdnud läkitada end taevasse, süüdates 47 püssirohtu täis bambustoru, mis olid seotud tooli külge, millel ta ise istus. “Kuigi ta hukkus oma julges katsetuses, peetakse Wani üldiselt sestsaadik maailma esimeseks inimeseks, kes kasutas rakette lennumasinana,” kirjutas Hiina ajaleht People’s Daily.
