Hiinas hakatakse lapsi geenide põhjal varases eas paika panema
Chongqing on 30 miljoni elanikuga omavalitsus keset Hiinat, kus on alustatud eksperimenti, mille käigus 30 lapse elu üritatakse suunata geneetilistest soodumustest lähtudes. Projekti kaasati lapsi vanuses kolm kuni 12 aastat. Vanematele läheb eksperimendis osalemine maksma ligi 10 000 krooni, mis hõlmab lapse DNA-analüüsi ja seejärel viiepäevast laagrit, mille järel kohalikud teadlased kavatsevad anda juhtnööre, kuidas tuleks last edaspidi kasvatada.
„Tänapäeval juhib konkurentsi maailmas see, kes on kõige andekam. Me võime anda lastele efektiivse teadusliku plaani juba varases nooruses,” väitis projekti teostava lastepalee direktor Zhao Mingyou.
Geeniteadlased on aastaid kiitnud oma teadusharu kui vahendit, mis aitab tulevikus haigustega võidelda, nüüd üritatakse Hiinas seda näidata ka andekust esile toova vahendina. Hiina teadlased väidavad, et nad suudavad prognoosida lapse tulevast IQ-d, emotsionaalset tasakaalu, tähelepanuvõimet, mälu, sportlikke võimeid ja muud.
Mõned teadlased on siiski kriitilised. „Me ei ole võimelised prognoosima, kas kellestki saab Einstein. Analüüs näitab vaid, et isiku IQ võib kerkida 5–10 punkti teise omast kõrgemale kas siis mõne konkreetse geeni olemasolu või puudumise tõttu,” hoiatas Pekingi haiglasüsteemis töötav kliinilise psühholoogia doktor Rob Blinn CNN-ile.
Korvpallur kui katseisik?
Suurimat probleemi ei taheta esialgu tunnistada: mis saab lapsest, keda geenianalüüs väidab olevat vähem andekas. USA-s on DNA-analüüside populaarsus viimastel aastatel vähenenud, põhjuseks hirm, et geneetiliste puuduste ilmsikstulek võiks hakata hoopis raskendama tervisekindlustuse saamist või isegi tööle võtmist.
Hiinas pole geenieksperimendid küll ilmselt eriline uudis. Ühe spekulatsiooni kohaselt olevat korvpallistaar Yao Ming (pikkus 2.29) sündinud 1980. aastal just kahe tippkorvpalluri vahel korraldatud abielust.
