300 miljonit last vähem

Juba 20 aastat on hiinlastel tavaks ühelapseline pere. Seega on loosung “Ühest lapsest on küllalt” kehtinud juba rohkem kui terve põlvkonna. Vaatamata sellele kasvab 1,3 miljardi elanikuga riigi rahvaarv aastas kümne miljoni võrra. Sünnikontrolli tulemusena on seni jäänud sündimata 300 miljonit last. Maapiirkondades on talunikele lubatud kaks last, sama käib ka merest kaugele jäävate, enamasti vähemusrahvustega asustatud autonoomsete piirkondade kohta.

Paljud Hiinast pärit eliitüliõpilased, kes lõpetavad stuudiumi välismaal, ka abielluvad ja sünnitavad lapsed seal või muretsevad tolle maa passi. Sellisel juhul ei pea alluma Hiinas kehtivale ühe lapse poliitikale. Pekingi ja Shanghai kallites eeslinnades elavad nooremad hiinlased, kellel on USA, Saksamaa või Austraalia pass ning kes on uhked oma peres kasvava kahe või rohkema lapse üle.

Keskmise sissetulekuga inimesed ilma välismaiste passideta võivad oma unistuse teisest lapsest täita ainult hea sissetulekuga. Küsimus pole seejuures ainult söögis ja riietuses – eel-kõige maksab palju algharidus-süsteem. Kuna üldjuhul mõlemad abikaasad töötavad, on esmane mure panna lapsed lastesõimedesse ja päevakodudesse, lootuses, et seal nad midagi õpivad. Juba lasteaias algab konkurentsivõitlus: laps peab olema parimas lasteaias, et edukas olla parimas põhikoolis ja edasi keskkoolis. Ainult siis on šansse ülikooli pääseda. Väga hea lasteaed maksab 20 000 juani (30 000 Eesti krooni) aastas.

Lapse kasvades on tema harimine üha kallim. Ka sellega püüab riik mõjutada sündide arvu. Riigiametnik teenib keskmiselt 7500 juani. Sel juhul ei või teist last endale lubada. Jõuka-mate puhul on aga kaotanud oma varasema mõju trahvid, sest 20 000 juani suudab asine inimene kergesti maksta. Selle tasumisel on tagatud riikliku haridussüsteemi õppeasutustesse sissesaamine. Peale selle on erakoole ja -ülikoole, mis hea raha eest õppima võtavad.

Ühelapseliste perede esimene põlvkond on juba ületanud 20. eluaasta piiri ja jõudnud abiellumise ikka. Nemad just ongi kahelapselise pere peale lootjad. Nad ootavad pikisilmi seaduse muutmist. Ametlikest allikatest selgub aga, et põhi-mõtteliselt kehtib ühe lapse poliitika vähemalt aastani 2010.

Tüdrukute puudujääk

Probleem on veel selles, et traditsiooniliselt on Hiinas poegade kultus. Selle tagajärjel surmati varem palju tütardest beebisid. Uuemal ajal on raseduse kestel võimalik ülisuure tõenäosusega kindlaks teha tulevase lapse sugu ja abortidega seda reguleerida. Tagajärjeks on kujunenud seitsme- kuni kümnemiljoniline meeste ülekaal samaealiste hulgas – noormehed peavad abieluturul palju rohkem pingutama kui Euroopas.