Clinton rääkis ka oma välispoliitilistest plaanidest Lähis-Ida, Iraani, Kuuba, Põhja-Korea ja Darfuri suunal, vahendavad välisallikad.


"Obama ja mina otsime tulevikus tihedamat koostööd Venemaa valitsusega strateegiliselt olulistes valdkondades, kuid samas väärtustame Ameerika ja rahvusvahelisi norme," vahendas Clintonit AFP. Ta lubas oma ametiajal tegeleda tuumarelvastuse leviku tõkestamise leppega.
Obama administratsioon loodab, et Gruusia sõja tõttu Venemaaga jahenenud suhteid peaks hakka tasapisi arendama. Pinged kahe suurriigi vahel on kasvanud ka USA plaanide tõttu paigutada Ida-Euroopasse raketitõrjesüsteem komponente.
USA meedia on pidevalt toonitanud ka seda, et järgmise riigisekretäri abikaasa Bill Clinton ja Venemaa president Boriss Jeltsin said omavahel suhteliselt hästi läbi, kuid praegune president George W. Bush ja Vladimir Putin ega Dmitri Medvedev mitte.


Clinton avaldas komisjoni ees Iisraelile Lähis-Ida konfliktis omapoolset sümpaatiat.
"Iisraeli soov end kaitsta sümpatiseerib nii mulle kui Obamale," kinnitas Clinton. "Samas peab meeles pidama ka Lähis-Ida konflikti traagilist hinda ning Palestiina ja Iisraeli tsiviilelanike kannatusi."
"Seega tuleb üha enam püüelda õiglase ja kestva lahenduse poole, mis tagaks Iisraelile turvalisuse," märkis ta. "Me välistame läbirääkimised Hamasiga, kui viimane ei ütle lahti vägivallast, ega tunnusta Iisraeli."

 
Clinton ei välistanud aga Iraani suhtes ühtki tegevusvarianti, sealhulgas sõjapidamist.
"Me kavatseme püüelda uut ja teistsugust lähenemist," vahendas Bloomberg Clintonit, kelle sõnul üritatakse siiski esmalt kasutada diplomaatilisi vahendeid.
Clinton taotles ka kuuepoolsete kõneluste jätkumist, et peatada Põhja-Korea tuumaprogramm, soovis Darfuri kriisi lõpetamist ja Kuuba muutumist tolerantsemaks.