Hinnatõus tühjendas Argentina sularahast
Nüüd, kui „suur kriis” hakkab vaibuma, on alanud uus üleilmne hinnaralli. Kütuse- ja toiduhinnad ronivad lakke, iga kauba eest tuleb välja käia üha enam sularaha. Ligi 30 protsendini küündiv hinnatõus on näiteks Argentinasse toonud tõelise sularahakriisi.
Viimastel nädalatel on argentiinlased pidanud harjuma pikkade järjekordadega pangaautomaatide juures, sest sularahast on suurim põud pärast 1989. aasta hüperinflatsiooni. „Sa pead ootama kolm või neli tundi iga pangaautomaadi juures ja ka siis ei saa sa alati sularaha kätte,” protestis kohalik opositsioonipoliitik Carlos Fanjul Reutersile La Plata provintsis.
Riigis, mis on eelnenud aastakümnetel näinud kõikvõimalikke majanduskriise, ei ole pangad just kõige usaldusväärsemad ja kaardimaksetest ei tasu tõsiselt rääkida. Rahvas kasutab panku peamiselt selleks, et raha võimalikult ruttu sulaks teha.
Jõulueelsel ajal võis Argentina jaekaubandus hõisata hiigel-käivete üle, kuna võrreldes aasta varasemaga kulutati peesosid 26 protsenti enam. Paraku järeldasid majandusanalüütikud, et just inflatsioon riigis jäi mullu 25 ja 30 protsendi vahele. Ja kui samal ajal keskpank teatas inflatsiooni vähenemisest, võeti uudis vastu irooniaga. Valitsus väitis mulluseks inflatsiooniks 11,1, majanduskasvuks aga lausa kaheksa protsenti.
Võimud: see läheb mööda
Seni väidab Argentina keskpank, et sularahakriis on ajutine, tuleb vaid oodata järgmise juurde trükitud rahalaadungi saabumist. Ja nii pidi Argentina valitsus pöörduma naaberriigi Brasiilia poole, et trükkida juurde 10 miljardit Argentina peesot (1,9 miljardit eurot). Kriitikud heidavad aga ette, et valitsus olevat hinnatõusus süüdi, sest keeldub trükkimast suuremaid kui sajapeesoseid rahatähti. Kuid see tähendaks sisuliselt inflatsiooni legaliseerimist.
Majandusminister Amado Boudou tekitas eelmisel kuul paraja furoori, väites, et inflatsioon õõnestavat ainult kesk-klassi. Tõesti, taksoarved ja erakoolide õppemaksud on kerkinud, kuid kerkivad ka piima, leiva ja bensiini hind ning korteriüürid. Argentiinlasi vaevab aga ennekõike liha hind, mis mullu kahekordistus.
Toiduhindu kruvitakse üha ülespoole
•• ÜRO toitlus- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) üleilmne toiduhinnaindeks ületas 2008. aasta rekordtaseme juba mullu oktoobris. Kõige kõvemat hinnarallit elab üle suhkur, kuid ka õli, rasva ja teravilja hind on tõusmas rekordkõrgustesse.
•• Põhjuseks olevat mullune Venemaa, Ukraina ja Kasahstani põud, mille peale Venemaa peatas teraviljaekspordi. Teisalt tarbib aga Hiina praegu rekordkogustes teravilja, soodustades omakorda hinnatõusu mujal.
•• Suurim suhkrutootja Brasiilia põhjendab praegu oma eksporditõrkeid vihmahooajaga, Austraalia aga Queenslandi uputustega. Kuid nüüd teatab tõrgetest ka India, suurendades veelgi paanikat suhkruturul.
•• Kui kolm aastat tagasi kerkis nafta hind rekordilisele 147,27 dollarile barreli eest, tõi see kaasa ka üleilmse toiduainete hinnaralli. Kinnisvaramulli lõhkemisele järgnes aga 2008 pangandus-krahh, mis tarbimise vähenemisega tõi kaasa hindade ajutise langemise. Kuid see „kriis” on nüüd läbi ja hinnad kerkivad jälle. Kuveit loodab lähiajal nafta hinna tõusu 110 dollarile barrelilt.
