Hollandi lesbipaar sai kloonlapse
Enamik maailma teadlastest suhtub raeliitide ususekti rajatud kloonimisfirma väidetesse sügava skepsisega. Clonaidi väitel on tema laborites kloonitud lapsi jaanuaris sündimas veel kolm, neist üks USA ja kaks Aasia abielupaaridele. Itaalia konkureeriva günekoloogi Severino Antinori kliinikus kloonitud laps on aga lähinädalatel sündimas Serbias.
kloonlaps täie tervise juu-res. Clonaidi asepresident Thomas Kraenzig teatas, et Euroopa esimene kloonlaps sündis Hollandi kodakondsusega lesbipaari perre, kusjuures see toimus väljaspool Hollandit. Hollandis on inimkloonimine keelatud. “Lapsega on kõik korras. Vanemad on väga õnnelikud ja nii oleme ka meie,” teatas firma.
Ka seekordne kloonlaps oli tüdruk, nagu oli 26. detsembril Floridas sündinud Eve. Mõlema kloonlapse vanemad tahavad jääda anonüümseks, seega ei kavatse Clonaid ka nende pilte näidata, rääkimata laste avalikkuse ette toomisest.
Viie aasta eest lamba Dolly klooninud Briti Roslini instituudi juht Harry Griffin ei pidanud inimkloonimise teateid usutavaks. “Tegemist pole millegi muu kui kuulsusejahiga,” ütles ta. Griffin rõhutas, et kuna keegi pole seni suutnud kloonida isegi inimese lähisugulasi primaatide seas, ei saa väiteid inimkloonimise õnnestumise kohta uskuda.
Clonaidil pole aga seni esitada ka DNA-teste oma väidete kinnituseks, kuna 26. detsembril esimese kloonlapse sünnitanud ameeriklanna olevat testist keeldunud kartuses, et võimud võivad ta lapse ära võtta. Hollandi lesbipaari otsust DNA-testi tegemise kohta on oodata lähipäevil. Clonaidi juht Brigitte Boisselier on ette veendunud, et paljud nn põhivoolu teadlased jäävad kahtlema ka pärast DNA testiga saadud kinnitust.
Kloonimistehnika on põhi-mõtteliselt üsna lihtne, eeskujuks on toodud esimese lamba Dolly kloonimist 1997. aastal. Emalt võetud munarakust eemaldatakse DNA-d sisaldav rakutuum ja asendatakse kloonitava looma või inimese tüvirakuga. Katseklaasis kasvama hakanud embrüo siiratakse tagasi emale, kes siis sünnitab vastavalt kloonlooma või -inimese.
kloonitud loomadel nõrk tervis. Enne Clonaidi väidetud inimkloonide sündi on teada-olevalt suudetud kloonida lehmi, kitsi, hiiri, sigu ja kasse. Enamiku seni sündinud kloonloomade puhul on hiljem täheldatud kõrvalekaldeid. Neil on tekkinud tüsistusi maksa toimimisel, vereloome on häiritud, süda ei tööta korralikult, kujunevad välja immuunsüsteemi häired. Lammas Dolly puhul on täheldatud liiga kiiret vananemist, kuna geneetiliselt oli ta juba sündides sama vana, kui tema ema.
Kloonimisimpeerium Hiina
Samal ajal, kui muu maailm vaidleb inimkloonimise eetilisuse üle, on Hiina laborites mindud kloonimise katsetustega veelgi kaugemale, ühendades inimrakke näiteks jänese omadega.
Mujal maailmas rangelt keelatud kloonimiskatsed on Hiina seaduste järgi igati lubatud ja suurriigi võimud üritavad asjakohase tehnoloogia arendamisel kujuneda tõeliseks superriigiks, kirjutab internetiajakiri wired.com.
Anonüümseks jäänud kloonimisteadlane kinnitas ajakirjale, et tema eesmärk pole tuua ilmale kloonlapsi, vaid kasvatada kloonimistehnoloogia abil inimestele ja loomadele siirdamiseks uusi siseorganeid. Selle eesmärk olevat haigustest jagusaamine.
Kloonimise isaks peavad hiinlased aga oma kaasmaalast Tong Hung, kes juba 1964. aastal olevat viinud isase Aasia karpkala DNA emase karpkala marja sisse ja seega loonud esimesed kloonkalad. Kümme aastat hiljem olevat Tong juba suutnud luua erinevate kalaliikide vahelise klooni.
