Eelmisel nädalal vahistatud Karadžic, keda süüdistatakse sõjakuritegudes ja genotsiidis Bosnia sõja ajal aastail 1992–95, viidi kolmapäeval Belgradist Haagi, kus ta toodi eile pärastlõunal ÜRO tribunali ette.

Vastavalt kohtukorrale esitati talle süüdistus ning küsiti, kas ta tunnistab end süüdi. Vastamiseks on Karadžicil aega 30 päeva, mille järel algab tõenäoliselt pikaks veniv kohtupidamine.

Karadžic, keda peetakse vastutavaks Sarajevo 43-kuulise piiramise ja pommitamise ning Srebrenicas ligi 8000 muslimi hukkamise eest, oli Haagi tribunali poolt tagaotsitav enam kui 13 aastat. Vähemasti viimased aastad enne vahistamist elas ta valenime all ja muudetud välimusega Belgradis. Karadžici advokaadid püüdsid tema tribunalile väljaandmist takistada. Teisipäeval üritasid sama saavutada umbes 10 000 Belgradis meelt avaldanud ja politseiga kähmelnud serblast. Kuid kolmapäeva hommikul tuli teade, et Karadžic on toimetatud Haagi.

Haagi tribunalis on käimas kohtuprotsessid kokku 37 süüdistatava üle, kes väidetavalt sooritasid sõjakuritegusid Bosnia, Horvaatia ja Kosovo sõdades. Reutersi andmeil on kinnipeetavad unustanud etnilised vastuolud ja enamik neist suhtleb üksteisega, olles sõjakirve maha matnud. Nad teevad koos süüa, spordivad ja mängivad lauamänge ning tähistavad usupühasid.

Seitse süüdimõistetut

Samal ajal Haagi tribunaliga käib ka Bosnias kohtuprotsess genotsiidis süüdistatavate üle. Sel nädalal mõisteti seal süüdi seitse serblast, kes aitasid kaasa või osalesid Srebrenicas enam kui tuhande Bosnia muslimi tapmises – see on osa massimõrvast, milles süüdistatakse ka Karadžicit. Mehed saadeti karistuseks 38–42 aastaks vangi.

Tunnistajad, keda kohtus identifitseeriti vaid tähtede ja numbritega, rääkisid ka Bosnia serblaste väejuhi, Haagi tribunali poolt endiselt tagaotsitava Ratko Mladici hirmutegudest.