Euroopa Komisjon peab järgmisel nädalal tegema Venemaa-vastaste sanktsioonide vahekokkuvõtte. Milline on siis hinnang neile meetmetele, kas need on jätkuvalt asja- ja ajakohased, kas need peaksid jätkuma või tuleks neid parandada mingil suunal?

Ülevaatamine oli sisse kirjutatud juba esimesse majandussanktsioonide paketti, mis juuli lõpus vastu võeti. Siis lepiti kokku, et kolme kuu pärast vaadatakse üle, kuidas sanktsioonid on toiminud ja see saab järgmisel nädalal täis.

Komisjon on selleks puhuks ette valmistamas ka ülevaadet, mis puudutab sanktsioonide majanduslikku mõju. Seda nii EL-i kui ka siis Venemaa suhtes.

Võiks öelda, et see on jätkuks poliitilisele ülevaatele, mille liikmesriigid said kuu aega tagasi. Siis andis EL-i välisteenistus ülevaate, kuidas on rakendunud 5. septembril Minskis sõlmitud relvarahu põhimõtted. See ülevaade näitas, et hoolimata mõningatest edusammudest ei saa ühegi punkti osas öelda, et need oleksid täiel määral rakendunud.

Praegu ettevalmistatav ülevaade on faktiline, mis analüüsib olukorda ja annab pildi, kuidas me näeme ühe või teise sanktsiooni mõju erinevatele valdkondadele.

Kui lühidalt ennustada, mida see ettevalmistatav raport sanktsioonide kohta ütleb?

Ei tahaks raporti sisu osas ette rutata, kuid vaadates üldiseid prognoose ja majandusnäitajaid, siis ei saa üle ega ümber asjaolust, et sanktsioonid on mõjutanud Vene majandust. Aga neid tuleb tegelikult näha vaadates kolme komponenti.

Neist esimene on see, et Vene majandus oli langustrendis juba enne Ukraina kriisi algust ja kaugelt enne, kui majandussanktsioonid mõjuma hakkasid. See langustrend on lihtsalt tänu majandussanktsioonidele kiirenema hakanud. Sellele järeldusele võib jõuda ka ilma selle ülevaateta.

Teiseks: loomulikult on majandussanktsioonide, eriti finantssektori sanktsoonide, mõju olnud tuntav juba algusest peale. Erinevad raportid ja info suurenenud kapitali väljavoolust ja üha suurenevatest probleemidest Vene pankadel ning mõningatel suurtel riigiettevõtetel oma laenude refinantseerimises osas, on teada ja tuntud. Sellest on ka palju kirjutatud.

Kolmandaks: eriti just viimastel nädalatel oluliselt langenud nafta hind. Nagu me teame, on naftatulud Venemaa eelarve kõige tähtsam allikas ja naftahinna langus on olnud umbes 20 protsenti vaid mõne kuu tagusega võrreldes. See ei jäta mingit kahtlust, et sel on oma mõju Vene majandusele.

Ehk neid kolme komponenti tuleb võtta tervikuna.

Järgmine loogiline küsimus on see, et sanktsioonid kui sellised polnud eesmärk iseeneses. Need olid vahend, et saavutada välispoliitilist eesmärki, milleks on kestev relvarahu ja kõikide 5.septembri kokkulepete täitmine. Sealhulgas ka Vene vägede ja sõjatehnika täielik väljaviimine Ukraina territooriumilt.

Ja selles osas, mida kinnitasid ka EL-i välisministrid, kui nad selle nädala alguses küsimust arutasid, pole liigset progressi olnud. Ja sinna jõudmiseks on veel tükk maad minna.

Ja ma arvan, et kui need asjad kokku panna, siis võib teha ka järelduse, milline on suhtumine lähiajal olemasolevate sanktsioonide jätkumisse.

Venemaa on andnud mõista, et EL-i sanktsioonid võidakse vaidlustada kohtus. On ju olnud kaasuseid, näiteks seoses Iraaniga, kus on kohtus edukalt sanktsioone ebaseaduslikuks kuulutatud. Kas olete kohtuprotsessideks valmis ja kindlad, et need sannktsioonid on vettpidavad ka kohtus?

Mis puudutab sanktsioonide kohtus vaidlustamist, siis kõigepealt rõhutaksin, et kõikide EL-i sanktsioonide puhul on lähtutud sellest, et nad on juriidiliselt korrektselt koostatud. Ja kõikide sanktsioonide rakendamisel on juriidilised teenistused olnud täielikult kaasatud. Ja loomulikult oleme kindlad neilt saadud juriidilise nõu taustal, et sanktsoonid on täielikult vettpidavad.

Demokraatlike süsteemide osaks on ka see, et asju võib kohtus vaidlustada. Ja seda võivad teha ka Vene kodanikud ning ettevõtted, keda sanktsioonid puudutavad. Ja nad on seda ka tegelikult teinud. Loomulikult on aga see sel juhul kohtu pädevuses hinnata, kas juriidilised alused, mida on kasutatud, on põhjendatud. Aga meil ei ole täna mingit põhjust selles kahelda.