HOMSES PÄEVALEHES: Rio reovesi ja haiglate biojäätmed voolavad otse rannikuvette

AP uuringutest selgus, et kui Rio kuulsates randades supleja peaks tarbima kõigest kolm supilusikatäit vett, saab ta 99% tõenäosusega peale kauni jume rannast külge ka mõne tõbe.

Rio de Janeiro vesi on räpane. See pole uudis ja on olnud teada pikemat aega. Rio puhastab ja taaskasutab ainult väikse osa oma jäätmetest ning enamiku töötlemata reoveest kannavad jõed otse ookeani. Ookeani suunatakse ka haiglate biojäätmed. Rio jõed kannavad reovee ja prügi otse Guanabara lahte ja Rodrigo de Freitase järve, kus võistleb täna medalite eest ka Eesti neljapaat.

Tegelikult pole keskkonnaprobleemid võõrad ka mujal maailmas pea üheski kiiresti kasvavas keskmise elujärjega linnas. Seega pole Rio de Janeiro selles mõttes midagi erilist. Maailma silmis tähendab Rio supermodelle, maailma kauneimaid randu ja jalgpalli, mitte fekaale. Paljud sportlased ja olümpiaturistid on pidanud rinda pistma varastega, kuid kriminogeensetest kohalikest peaks statistika järgi hoopis suuremat ohtu kujutama antibiootikumidele resistentne bakter, mida leiab Rio veekogudest.

Kogu probleemi ulatuse ja selle kohta, mida kohalikud oma suplusveest arvavad, loe homsest Eesti Päevalehest.