HOMSES PÄEVALEHES: Saksa vabatahtlikud: tüüpilist põgenikku pole olemas

Põgenike aitamine on Saksamaal paljuski vabatahtlike õlul. Nad korraldavad väljasõite ja pubiõhtuid ning kui vaja, hangivad ka jalgratta.

Süüriast pärit 33-aastane Thayr Hamoush ja tema kuue-aastane poeg Mohammad jõudsid Saksamaale tänavu augustis. Hamoush näitab oma nutitelefonist klippi videost, mille ise filmis. Sealt on näha täielikult purustatud elamud, tolm ja kiviklibu. See on nende kodulinn Damaskus.

Tegelikult on Hamoushi perekond neljaliikmeline, kuid tema naine ja sülelaps jäid Türki. Isa ja poeg jõudsid pärast pikka teekonda Münchenisse, kust neid viidi edasi mitmesse Saksa suurlinna. Viimaks olid nad nende põgenike seas, kellel tuleb asüülitaotlemist alustada Nordrhein-Westfaleni liidumaal. Vähemalt viimase kuu on nad elanud Bonnis vanas koolimajas, mis on olude sunnil põgenike öömajaks kohandatud.

Me ei räägi Hamoushiga ühist keelt, kuid pingutame, et teineteisest aru saada. See tähendab, et hääldame sõnu aeglaselt, žestikuleerime elavalt ja vaatame pingsalt teineteisele silma. Kuni mu Läti kolleeg osutab, et võiks kasutada nutitelefone ja Google’i tõlget. Näen Hamoushi ilmest, et araabiakeelne tõlge on väga kehv, aga ta püüab mõista.

Hamoush ütleb, et tahab võimalikult kiiresti asüüli saada, sest siis oleks võimalik naine ja laps Saksamaale järele tuua. Paraku Hamoush ei tea, kui kaua loa saamiseks läheb.

Loe pikemat ülevaadet olukorrast Saksamaal homsest Eesti Päevalehest!