Olulisi küsimusi on rohkelt. Kas välisminister Hillary Clinton oleks meile kindel pakett ja tähendaks senise poliitika jätkumist? Kumb neist oleks veenvam tuumaheidutuse tekitaja? Millist tulemust ootab Venemaa president Putin ja kuidas ta käitub nn üleminekuajal? Kas šokk Donald Trumpi võidu korral on suurem kui Obama võidu järgsel esimesel poolaastal ja kuidas võiksid sel puhul käituda Eesti poliitikud? Millised muudatusi, kui üldse, tehakse USA poliitikas Ukraina ja Süüria asjus?

Kui Trump peaks USA presidendiks valitama, on see Euroopa välissuhete nõukogu värske uuringu põhjal Eesti ja Euroopa poliitikakujundajate jaoks samasugune ebameeldiv suurüllatus (nn must luik) nagu äsjane Brexiti referendumi tulemus.

Kui Ungari poliitikud kõrvale jätta, siis on Kesk- ja Ida-Euroopa poliitikud üsna ühel nõul selles, et Clintoni võit oleks ühtaegu parim ja teisalt justkui ainuvõimalik areng. Donald Trumpi valituks osutumine olevat sedavõrd ebatõenäoline ja ebameeldiv, et ei väärivat isegi varuplaani koostamist. Ometi oleks seda kindlasti vaja, sest ehkki Trumpi võit on vähem tõenäoline, oleks sellest põhjustatud ebakindlus tuntav.

Eestil on USA presidendivalimiste puhul oma huvid ja unelmad. Eelkõige huvitab meid, kas tulevane president pakuks meile piisavat idasuunalist kollektiivset kaitset puudutavat heidutusvõimet.

Loe pikka arvamusartiklit homsest Eesti Päevalehest!