Hooletus ees, palavus taga, nii läks suur osa Venemaast põlema
Pikale veninud temperatuuri-anomaalia kutsus esile juba kümneid inimelusid röövinud metsapõlengute laine Kesk-Venemaal. Rekordeid purustav ligi 39-kraadine temperatuur ei ilmutanud veel ka eile alanemise märke.
Esmaspäeval kirjutas president Dmitri Medvedev alla korraldusele, millega kuulutas metsapõlengute tõttu välja erakorralise olukorra Mari Eli ja Mordva vabariigis, samuti Vladimiri, Voroneži, Moskva, Nižni Novgorodi ja Rjazani oblastis.
Korraldus tähendas seda, et paljud ministeeriumid tulid välja oma kriisiplaanidega, sõjaväelased suunati aga tuletõrjujatele appi. Eriolukordade ministeerium teatas ka edust tulekahjude summutamisel, kuigi ajaleht Novaja Gazeta tegi järelduse, et ametnikud polnud ikka veel valmis niivõrd suureks põlengu-ohuks.
Kriis sunnib otsustavalt sekkuma peaminister Vladimir Putinit, kes asus teravas toonis tegevusele sundima kubernere. News.ru tegi järelduse, et metsapõlengud käivitasid Vladimir Putini presidendikampaania 2012. aastaks. Keskkonnakaitsjad süüdistavad just Putinit selles, et ta kaotas 2007. aastal metsapõlengute vastase võitluse tsentraliseeritud süsteemi.
Moskva on vinguvangis
2006. aastal pidime ka meie Eestis ja Soomes sisse hingama metsapõlengute vingu, mis kandus siia Viiburi kandist ja Peipsi tagant. Nüüd on samas olukorras peaaegu terve Moskva linn. Nädalaga on Moskva ümbruses põlenud turbaväljad ligemale sajas kohas ja suits on tuntav peaaegu kogu linnas. Lähim põleng asub kümne kilomeetri kaugusel Moskva piirist, linna-õhus ületab vingugaasi kontsentratsioon lubatud piiri aga juba 1,7 korda.
Iga päev süttib Moskva ümbruskonnas sadu uusi metsa-põlenguid. Enne kui tuletõrje neile piiri jõuab panna, on maha põlenud juba terved külad. Venemaa tervishoiuametnike kinnitusel on metsapõlengutes hukkunud tänavu juba 40 inimest, paljudes piirkondades pole võimalik liikuda enam ilma kaitsemaskita. Regioonide ministeeriumil on teateid enam kui 3000 inimesest, kes on kaotanud kodu ja juba majutatud ajutistele pindadele.
Metsapõlengu süttimiseks piisab mõne joobnud marjulise või seenelise metsa unustatud päikesekiiri koondavast pudelikillust, rääkimata mättasse visatud sigaretikonidest. Süüdi jäävad aga tavaliselt marodöörid – just selle nimetusega tituleeritakse hooletuid või suisa kuritahtlikke inimesi, kes metsa põlema panevad. Eile kahtlustati juba lausa terroriste.
Lohakust ja pahatahtlikkust paistab Venemaal esinevat isegi üleliia palju. Ühes külas võeti kinni 58-aastane nokastanud mees, kes üritas põlema panna oma elukaaslase maja. Teisal teatati jälle, et ühe küla elanikud ise panid majad põlema, sest keegi oli väitnud neile, et uued majad ehitavat neile üks Saksa firma, vahendas fire.nad.ru.
Eriolukordade ministeerium teatas eile, et kogu Venemaa territooriumil põleb mets või maastik 776 kohas. Süttinud oli 323 uut, kustutada suudetud 247 põlengut, kuid 529 kohas oli ikka leekides kokku 172 371 hektarit metsa või turbavälju. Ööpäevaga põles maha seitse elumaja ja 25 muud hoonet.
Leegid neelavad küla 20 minutiga
•• Mohhovoje küla elanikud Moskva oblastis teatasid ajalehele Komsomolskaja Pravda, et kogu nende küla ehk 15 maja põles maha täpselt 20 minutiga. Leekides kaotas elu kümme inimest.
•• Uljanovski oblastis tabas sama saatus reedel Vjazovka küla, kus põles maha 19 maja. Nižni Novgorodi oblasti Semilovo külas põles eelmisel nädalal 25 maja.
•• Mordvas Sveženskaja külas maha põlenud majade arvu kohta on andmed vastuolulised – väidetavalt 127, ametlikel andmetel aga vaid 23 hoonet. Voroneži oblastis Maslovka asulas langes leekide küüsi 104 hoonet. Rjazani oblastis hävines Kriuži küla.
•• Kolomna linna piirile jõudnud põleng hakkas ohustama sealset kremlit. Kolomnas läks ka sõjalaevastiku baasis põlema sada hektarit metsa, tuli neelas 200 lennukit ja helikopterit kokku 20 miljardi rubla väärtuses. Voronežis tuli suitsu tõttu evakueerida terve haigla, Nižni Novgorodis aga sulgeda lennujaam.
