Tugevad vihmasajud ja tulvaveed ujutasid üle mitmeid piirkondi Uus-Meremaal, uhtusid minema sildu ja teid, lõikasid ära asulaid, tekitades kõige rohkem kahju Lõunasaare idarannikul. Tulvaveed tõusid nii kiiresti, et inimesi ei jõutud evakueerima hakata, mõnes asulas ärkasid elanikud öise paduvihma tõttu majja tungiva vee peale.

Üleujutused on selleks korraks taandumas, kuid Uus-Meremaa ilmaennustajate sõnul on oodata veelgi hullemat. Nii nende andmeil kui ka USA meteoroloogide kinnitusel on kaheaastase pausi järel jõudu kogumas El Nino nimeline kliimanähtus, mis saab alguse Vaikse ookeani troopikapiirkonna pindmiste veekihtide soojenemisest ja toob kaasa ebatavalisi ja üldiselt halbu ilmaolusid peaaegu kogu maailmas.

El Nino tähendab hispaania keeles väikest poissi, kuna ilmutab end Lõuna-Ameerika läänerannikul jeesuslapse sün-ni ajal ehk jõulude paiku. Kahe kuni seitsmeaastase vahega naasev fenomen tekitas viimati aastail 1997–98 üleujutusi ja põudasid ja seega ka kahju Ladina-Ameerikast Aafrikani ja Vaikse ookeani rannikul.

Hiinas kaotas kodu 230 miljonit inimest, Hondurast laastas orkaan Mitch, Indias jäi hiljemaks mussooni saabumine ning Bangladeshi tabas ränk ujutus. Teadlaste hinnangul piisas väiksest temperatuuri-tõusust Vaikses ja ka India ookeanis, toomaks 1998. aasta oktoobris Euroopasse ja USA lõunaosariikidesse külmalaine. Metsatulekahjud Indoneesias, Brasiilias, Kesk-Ameerikas ja Floridas ning üleujutused Californias ja Mehhikos pandi samuti El Nino arvele, niisamuti kui ka 15 protsendi maailma korallriffide kadumine.

USA riikliku ookeani- ja atmosfääriameti (NOAA) ekspertide sõnul ei ole veel võimalik ennustada seekordse El Nino tõsidust. Küll ollakse aga üldiselt arvamusel, et tavaliselt umbes aasta kestvad El Ninod muutuvad sagedasemaks ja mõjukamaks. Nende tekke põhjus pole täiesti selge, niisamuti kui on arusaamatu ka aeg-ajalt ilmnev Vaikse ookeani troopikavete jahenemine ehk La Nina, mis väikest tüdrukut tähendab.