Huygens saatis Saturni suurimalt kuult Titanilt esimesed pildid Maale
USA ja Euroopa kosmose-tööstuse ühisprojekt maandada 320 kilogrammi kaaluv uurimis-aparaat Saturni kaaslasele õnnestus ja Saturni orbiidil tiirlev USA kosmosesond Cassini võis reedel Maale saata Huygensi jäädvustatud Titani fotosid.
Astronoomid ruttasid võrdlema Titani pinnast prantsuse rahvustoidu kreembrüleega. Aparaat maandus õhukesele koorikule, mis katab muidu vedela liivaga võrreldavat pinnast. 16 kilomeetri kõrguselt võetud piltidelt võis aimata jõesänge, mis voolavad tumedasse tõrvjasse ookeani. Seda, kui vedel aine nendes tegelikult on, oli veel vara oletada.
Pildid ja helisalvestised
Titani pinnas paistab piltidel olevat apelsinivärvi, taamal on näha arvatavat metaanudu.
Titani koostist hinnatakse sarnaseks Maa omaga 4,6 miljardit aastat tagasi, peale piltide pakuvad Maa teadlastele huvi ka helid, mida uurimisaparaat Maale edastab. Loodetakse, et Titani tormilise ilmastiku helide seast võib tuvastada välgulööke.
Uurimisaparaat Huygens maandus Titanile reedel, tänavu möödub ka 350 aastat selle taevakeha esmaavastamisest Hollandi astronoomi Christiaan Huygensi poolt. Projekti õnnestumises ei saanud teadlased kuni viimase hetkeni kindlad olla, sest varem puudus igasugune ettekujutus, milline võiks olla Titani pinnas ja atmosfäär.
Täielikult ei saa ESA teadlased oma võiduga rahule jääda. Maal tehtud inimliku vea tõttu ei töötanud üks andmeedastuse kanal ja seetõttu saadi Maal kätte vaid pool piltidest, mida Huygens oleks muidu pidanud edastama. ESA teadusdirektor David Southwood süüdistas veas ESA teadlasi. “Kosmos tuletas meile meelde, et me oleme vaid inimesed,” märkis ta.
Hoolimata tõrkest andme-edastusel on ESA astronoomid saavutusega rahul, edasist Titani uurimist see otseselt ei takista. Vaid tuuli uurima mõeldud Doppleri seadeldis sõltus töötamast lakanud infokanalist, kuid seda loodetakse kompenseerida ülejäänud seadmetega.
Kokku on Huygensil kuus tipptehnoloogilist instrumenti, mis analüüsivad Titani füüsilist ja elektrilist ülesehitust, “õhku” ja lenduvaid osakesi, valguse taset, tuuli ja pinnase koostist. USA kosmosesond Cassini startis Maalt 1997. aastal, jõudes seitsmeaastase lennu järel Saturni orbiidile ja läkitades esimesel jõulupühal ESA uurimis-aparaadi Titani poole teele.
Titan
Võrdlus taevakehadega
Läbimõõduga 5150 km on Titan suurem kui Merkuur, Kuu ja Pluuto, kuid väiksem kui Marss.
Atmosfääriga kuu
Titan on ainus planeetide kaaslastest, millel on märgatav atmosfäär, selle tiheduse tõttu peeti Titani varem ekslikult isegi suuremaks kui Jupiteri kaaslast Ganymedes. Ilma magnetväljata on Titan aga päikesetuulte eest kaitsetu.
Nähtav ühelt poolt
Tiirleb Saturnist 1,2 miljoni kilomeetri kaugusel ehk kolm korda kaugemal kui Kuu Maast. Nagu ka Kuu, on Titan oma planeedile vaid ühelt poolt nähtav.
Esmaavastamine
Titani avastas 350 aastat tagasi Hollandi astronoom Christiaan Huygens.
