Ida-Ukraina sõjatandril hukkunud Vene vabatahtlike surnukehad jõuavad kodumaale vaevaliselt

Sugulased on pöördunud Ukraina aktivistide ja otsimissalkade poole palvega aidata surnukehi leida.

Eelmise aasta suvel, kõige ägedama sõjategevuse ajal vooris Ukrainast üle piiri Rostovi oblastisse külmutusautosid ja tsinkkirste võitlejate surnukehadega. Need kandsid märget „Gruz 200” („Last 200”). Sellise nõukogudeaegse koodiga tähistatakse praegugi Venemaal tsinkkirstus transporditavaid hukkunud sõdureid, laiemas tähenduses üldse lahinguväljalt ära toodavaid surnukehasid.

Isehakanud Donetski ja Luganski vabariigi (venekeelsed lühendid DNR ja LNR) kaootiline olukord ja organiseerimatus tähendas, et vabatahtlikena Donbassi sõdima läinute ja seal hukkunute sugulased Venemaal ei leidnud pahatihti surnukehasid. Kuna Vene võimud ei tunnista sõjategevuses osalemist, on olukord keeruline praegugi. Osa omakseid on pöördunud Ukraina aktivistide poole, kes koostavad Vene sõdijate nimekirju. Teised on palunud abi oma kodumaa nn otsimissalkadelt.