Iisraeli armee raiub tuhandepäise Hamasi päid laste vere hinnaga

Iisrael jätkab rakette lennutava Hamasi pommitamist juba kümnendat päeva, kuid peamisteks kannatajaiks osutuvad seegi kord tsiviilelanikud.

Kujutagem ette Häädemeeste valda. Selle rannikul asuva administratiivüksuse pindala on 390 ruutkilomeetrit. Ja võrrelgem sellega Gaza sektorit. 360-ruutkilomeetrisele rannaribale on kokku pressitud poolteist miljonit inimest ning viimase nelja aastaga on see kohake Iisraeli ja Egiptuse vahel pidanud üle elama juba neli sõda. Või tegelikult on nad elanudki sõjas juba 22 aastat, ligi miljon seal elavat põgenikku pole aga üle saanud isegi 1948. aasta sõjast.

ÜRO 1947. aastal koostatud Palestiina jagamise plaan nägi ette, et Gaza maakitsus kujuneks uue Palestiina riigi osaks. Just Gaza linnas kuulutati 22. septembril 1948 välja ka Palestiina valitsus. Pool aastat varem olid Egiptuse väed hõivanud Gaza sektori ja kuna Palestiina riigi loomine osutus võimatuks, jäigi piirkond 1967. aastani Kairo võimu alla. Kuid Egiptus ei liitnud teda endaga, vaid säilitas palestiinlastele.

1967. aasta sõjaga hõivas aga Iisrael ka Gaza sektori ja kui 1979. aastal tagastati Siinai Egiptusele, jättis Iisrael Gaza enda kät­te. Ajal, mil 1948. aasta sõja põ­genike staatus püsis lahendamata, soodustas Iisrael juudiasunduste rajamist Gaza sektorisse.

1987. aastal puhkes intifada – Iisraeli-vastane ülestõus, millega koos sirgus ka islamiliikumine Hamas. Jabalya põgenikelaagrist vallandunud vastuhakk levis tookord kulutulena kogu Gaza sektorisse ja ka Läänekaldale. Praegu on Jabalya 1,4-ruutkilomeetrise põgenikelaagri alale pressitud elama ligi 95 000 inimest, mistõttu on tegemist ühe tihedamini asustatud paigaga maailmas.

Intifada ja Hamas

Intifada käigus tapsid palestiinlased ligi 160 juuti, Iisraeli sõ­durid aga kord ennetavate, kord kät­te maksvate rünnakutega 1100 palestiinlast. Veel ligi 1000 palestiinlast kaotas elu oma rahvuskaaslaste käe läbi. Vähemalt 159 last sai surma Iisraeli sõdurite kuulide läbi, need lapsed olid enamasti osalenud kivide loopimises sõdurite pihta.

Oslo rahuprotsess 1993. aastal oli Hamasile vastuvõetamatu. Juba aasta varem olid nad asutanud oma sõjalise tiiva Izz ad-Din al-Qassami Brigaadid, ning rahuprotsessi vastu vallandas Hamas enesetapurünnakute seeria. Nime võtsid nad 1930. aastate terroristliku mässujuhi järgi, andes tema nime omakorda ka isevalmistatud Qassam-rakettidele.

Yassir Arafatist ei saanud Hamasi tõrjujat, pigem oli oht, et terroristlik suund saab rahu otsivast kursist võitu. Iisrael hakkas aga mõlemat korraga likvideerima. Esmalt lõpetati 2000. aastal rahukõnelused, järgnenud kriisis sattus pommirahe alla ka Arafat ise.

Palestiinlased vallandasid 2000. aastal tänini kestva teise intifada. Statistikat vaadates on isegi raske öelda, kumb on suurem vägivallatseja: kas Hamas või Iisraeli armee. Seegi kord on rohkem hukkunuid palestiinlaste poolel – kuigi enesetapu­rün­nakutega on Hamas ja teised terrorirühmitused külvanud sur­ma ka juutide seas. Kaheksa aastaga on hukkunud 1068 juuti ja 5807 palestiinlast. Lisaks veel 64 välismaalast.

Kuid pideva pommirahe all ei ole Gaza sektor teinud seda, mida Iisrael nõuab. Hamasist ei löödud mitte lahku, vaid 2006. aasta jaanuaris valiti Hamas hoopis suure häältearvuga omavalitsuses võimule.

Iisrael oli 2005. aastal lammutanud kõik juudi asundused Gaza sektoris, mis vihastas omakorda juudi radikaale. Kuid nüüd pole enam mingit takistust Gaza pommitamisel. Loomulikult annab häid ette­käändeid ka Hamas ise, tulistades igal aastal tuhandeid Qassam-rakette üle Iisraeli piiri, enamasti minimaalsete kahjudega.

Juunis 2006 käivitas Iisrael operatsiooni Suvevihmad: sõjalise löögiga Gaza sektorisse kaotas elu seitse juuti ja ligi 400 araablast. Ka vaherahu ei toonud Qassami-saju lõppu, ning Iisraeli armee on jätkanud väiksemaid karistusoperatsioone.

Samal ajal teravnes konflikt endiste Arafati toetajate liikumise Fatah ja Gazas võimutseva Hamasi vahel ning 2007. aasta juunis vallandus Gazas kodusõda: Hamas kihutas Fatah’ sektorist minema. Sõjategevuses hukkus 120 võitlejat ja 41 tsiviil­elanikku.

Veebruaris 2008 järgnes Iisraeli uus sissetung: operatsioon Külm Talv. Kättemaksuks kolme iisraellase elu eest kaotas sedapuhku oma elu 112 araablast. Hamas nõustus ka veidi vaherahu pidama. Jõulude ajaks oli nende kannatus aga uuesti katkenud. Vaherahu oli aegunud 19. detsembril ja jõululaupäeval tabas Iisraeli, peamiselt küll Negevi kõrbe 80 Qassam-raketti. Hamas oli teatanud, et kuna Iisrael blokeerib Gaza sektori sissepääse, pole ka neil vaja vaherahu jätkata.

Valatud Tina

Ent Iisrael vastas seekord täie jõuga. Operatsioon Valatud Tina algas 27. detsembril Iisraeli õhurünnakuga Gaza sektorile: alla visati 100 tonni pomme. 10 000 sõdurit kaasati 3. jaanuaril ka maismaaoperatsiooni. Surma on saanud viis Iisraeli sõdurit, samal ajal kui üle 500 hukkunud ja kuni 3000 haavata saanud palestiinlase hulgas on oluline osa tsiviilisikud, sh on elu kaotanud rohkem kui sada naist-last.

Iisraeli armee lõunapoolne väejuhatus on juba aastaid nõud­nud suuremat operatsiooni Hamasi hävitamiseks, aga seni keskvalitsus tõrkus. Kuid Kadima partei uus liider Tzipi Livni ja leiboristide juht Ehud Barak vajavad nähtavasti „kiiret ja võidukat sõda” enne veebruarikuu valimisi, kus nad peavad Likudi liidrist Binjamin Netanyahust võitu saama.

Tapetute asemele sirguvad uued

•• Võimule tulnuna on Hamas üritanud ka aeg-ajalt vaherahu kehtestada, kuid pole nõustunud korjama elanikelt relvi, eriti neid, mida kasutatakse Iisraeli ründamiseks. Iisrael on aga teise intifada ajal keskendunud Hamasi juhtide ükshaaval mahavõtmisele: nimelt õhulöökidega objektide pihta, kus võiks viibida mõni Hamasi liider.

•• Hamasi kolmest asutajast kaks: Ahmad Yassin ja Abdal Aziz al-Rantissi tapeti õhulöökidega 2004. aastal. Qassami Brigaadide rajaja Yahya Ayyash hukkus kummalises mobiiltelefoniplahvatuses 1996. aastal. Salah Shahade, kes tema koha üle võttis, hukkus Iisraeli õhulöögis 2002. aastal.

•• Kuigi Iisrael teatab endiselt Hamasi juhtivliikmete tabamisest, pole ta suutnud seekord Qassami Brigaadide seitsmemehelist juhtkonda kätte saada. Qassami Brigaadid on nagu tuhandepealine lohe, mis oma liidri hukkumisel kasvatab kolm tükki asemele. Praegune juht Muhammad Daif on pääsenud eluga juba vähemalt viiest õhurünnakust.