IMF-i juht hoiatab sõdade eest
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul on maailma majanduses kujunenud ohtlik tasakaalustamatus, mis ähvardab peatada taastumise ja tekitab pingeid, mis võivad lõpuks suure ebavõrdsusega riikides isegi kodusõjani viia. IMF-i juht Dominique Strauss-Kahn ütles eelmisel nädalal, et kasvavatel toiduhindadel võivad olla „hävitavad tagajärjed” vaesematele riikidele, kus valitsused peavad eriti tegelema tööpuuduse ja sissetulekute ebavõrdsusega. Strauss-Kahni sõnul on majanduslik taastumine üle maailma ebastabiilsetel alustel. Paljud rikkad riigid on ikka veel hädas töökohtade kadumisega, samal ajal kui tõusvad riigid, nagu Hiina, India ja Brasiilia, seisavad juba silmitsi ülekuumenemisega. „See ei ole taastumine, mida me tahtsime. See on pingetega seotud taastumine, mis võib külvata uue kriisi seemneid.” „Tööpuudus üle maailma on endiselt rekordtasemel ja sotsiaalseid pingeid lisab suurenev ebavõrdsus sissetulekutes,” ütles Strauss-Kahn Singapuris peetud kõnes. Just need aspektid, tööpuudus ja vahe sissetulekutes, olid tema sõnul tugevaks allhoovuseks Tuneesias ja mujalgi toimunud rahutustes.
Üleilmne tasakaalustamatus
Põhja-Aafrikas toimuvat nimetas ta prelüüdiks sellele, mis võib juhtuma hakata, kui eeloleva kümnendi jooksul lisandub tööturule 400 miljonit noort. „Me võime riikides näha suurenevat sotsiaalset ja poliitilist ebastabiilsust, isegi sõda.” Ja samal ajal suurenevad ka pinged riikide vahel, mis võib kaasa tuua protektsionismi – nii kaubanduses kui ka finantsvaldkonnas. IMF-i juhi hinnangul on taas hakanud ilmnema ülemaailmne tasakaalustamatus, mis varem vallandas finantskriisi. Ta nimetas Hiinat ja Saksamaad kahe põlispatustajana, kes panustavad oma kasvu, turgutades vaid eksporti, tehes seda USA ja teiste defitsiidis kaubavahetusega maade arvel. Globaalne tasakaalustamatus seab majanduse taastumise jätkumise kahtluse alla. „Samal ajal kui kasv jääb potentsiaalile alla arenenud maades, kasvavad tõusvad ja arenevad majandused palju kiiremini, nii et mõned neist võivad peagi üle kuumeneda,” ütles ta.
See risk on eriti Aasias, kus mõnel pool ületatakse kasvukiiruse turvalist taset ning kus ka inflatsioon tahab väljuda kontrolli alt, nii et hoogsale tõusule võib järgneda kõva matsuga maandumine. Kas asi on tõesti nii hull? Briti juhtiv majanduskommentaator Jeremy Warner kahtleb selles. „Üleujutused, katk ja taudid on tõesti inimkonnale kaela langenud, kuid ajalooliste standardite järgi näib maailm praegu suhteliselt stabiilsena,” väidab Warner ajalehes Daily Telegraph. Tema sõnul vähendab kiire areng Kolmandas Maailmas vahet rikaste ja vaeste vahel, aidates sajad miljonid inimesed välja vaesusest. See tekitab küll pingeid, kuid leevendab kõige olulisemat tasakaalustamatust – seda, mis on arenenud ja arenevate riikide vahel. Strauss-Kahni hoiatusi kasvavast sissetulekute ebavõrdsusest riikide sees nimetab Warner aga vanamoodsa Prantsuse sotsialisti jutuks.
Sotsialist on Strauss-Kahn tõepoolest ja nagu osutab ka Warner, võis tema sõnavõtt olla osaliselt just Prantsuse publikule suunatud. Nimelt on Strauss-Kahn üks tõenäolisemaid vastaseid Prantsusmaa presidendile Nicolas Sarkozyle järgmise aasta kevadel toimuvatel presidendivalimistel. Sarkozy on viimasel ajal lasknud samuti käiku vaata et apokalüptilise sõnavara. Näiteks hiljuti Davosi majandusfoorumil hoiatas ta, et rahu Euroopas võib sattuda ohtu, kui euroraha kokku variseb – ja Strauss-Kahn võis pidada vajalikuks talle konkurentsi pakkuda. Ehk siis rääkis sõjaohust, aga mitte Euroopa, vaid lausa maailma kontekstis. Mis on muidugi täielik tobedus, leiab Warner.
Toit kallineb seitsmendat kuud
•• ÜRO toiduainete hinnaindeks liigub tõusu suunas seitsmendat kuud järjest ja jõudis jaanuaris rekordtasemele ehk ületas ka 2007.–2008. aasta hinnaralli tipu. ÜRO toidu- ja põllumajandus-organisatsioon (FAO) on indeksit arvutanud 1990. aastast saadik.
•• FAO hinnangul pole surve hindade tõusule kadunud ega kao enne, kui selgub saak peamistes põllusaadusi tootvates maades. Piisab sellestki, et Austraalias on olulised põllundusalad üle ujutatud, et Põhja-Ameerikat tabavad järjest rängad lumetormid ja Malaisiatki räsivad tulvaveed, tõstmaks tulevikutehingutes suhkru hinna enam kui 30 aasta kõrgeimale, nisu hinna ligi 2,5 aasta ja palmiõli hinna kolme aasta kõrgeimale tasemele.
•• Oma osa hinnatõusus on sellel, et mõned riigid, kus toidu hinnal on suur osa majapidamiste eelarves, on hakanud varusid täiendama. Indoneesia ostis ladudesse 820 000 tonni riisi, mis on viis korda rohkem tavalisest. Nisu on kokku ostnud Alžeeria, kus on juba toimunud toidu kallinemisega seotud rahutusi.
