Inimkonna eellane 47 miljoni aasta tagant

Teadlased teatasid evolutsiooni puuduva lüli leidmisest, kuid kõik neid ei usu.

Ida on noor tüdruk, vaid 47 miljonit aastat vana, kuid selle üle, kes ta tegelikult on, vaidlus alles algas. Oslo ülikooli loodusloomuuseumile läks ebatavaliselt tervikliku skeleti hankimine maksma kuni miljon dollarit, kuid see-eest said teadlased nüüd, kaks aastat hiljem, kuulutada, et nad on leidnud puuduva lüli inimese evolutsiooniahelas.

Ladinakeelse liiginimega Dar­winius masillae on loom, kes meenutab pigem härra Nilssonit kui Pipi Pikksukka. Kehapikkus on tal 60 sentimeetrit. Nime Ida sai ta paleontoloog Jørn Hurumi üheksa-aastase tütre järgi, ahvitüdruk ise polnud aga elanud isegi üheaastaseks. Tänapäevasel kujul meenutab ta pigem auto alla jäänud looma, sest põlevkivikihid on miljonite aastatega ta päris lapikuks vajutanud.

Norra teadlased on veendunud, et tulevikus peaks see skelett leidma koha kooliõpikutes, on ju tegemist inimese oletatava eellasega. Kreatsionistid USA-s vaidlevad loomulikult vastu, ometi pole ka kõik evolutsiooniteooria toetajad nõus seda inimese evolutsiooniahelasse paigutama. Osa teadlasi on valmis looma vaid leemurite esivanemaks tunnistama.

Juba 1983. aastal oli keegi harrastusarheoloog avastanud Saksamaal kunagise põlevkivikaevanduse kihtidest ebatavalise skeleti, kuid see jäi eravaldusse. Teadlased ei teadnud leiust midagi enne, kui see 2006. aastal avalikult müüki pandi.

95 protsenti säilinud

Skeleti teeb ebatavaliseks tema täiuslikkus – see on säilinud 95 protsendi ulatuses, pinnasetükis on selgelt nähtav ka looma lihas­ehitus, isegi see, milline on olnud tema karvkate, kuid ilmsiks tuli seegi, et vahepealne omanik oli üritanud seda ilustada, lisades skeletile tükke, mis sinna tegelikult ei kuulunud.

Messeli karjäär Saksamaal Darmstadti lähistel on pakkunud maailmale teisigi fossiilseid leide, nii loomade, lindude, roomajate, putukate kui ka taimede omi, mis pärinevad enamikus eotseeni ladestusest, ajavahemikust 56 kuni 34 miljonit aastat tagasi. Sel ajajärgul eraldusid üksteisest Euraasia ja Põhja-Ameerika ja kadus nn Lauraasia manner, Austraalia eraldus aga Antarktika küljest.

Avastaja

Predator X ehk Kiskja X

Muuseumi uus uhkus

•• Paleontoloog Jørn Harald Hurum (41) on varem silma paistnud pigem dinosauruste uurijana, kuna nende luid on tulnud ilmsiks just Norrale kuuluvatelt Teravmägedelt.

•• Ta on endale kodumaal ka laiemalt nime teinud, enne­kõike sellega, et on esinenud paljudes telesaadetes, kirjutanud arvukalt populaarteaduslikke artikleid ja koostanud suuremaid väljapanekuid Oslo loodusloomuuseumis.

•• Mullu sai Hurum maailmakuulsaks, kui esitles Teravmägedelt leitud jäänuste põhjal maa­ilma ühte kõigi aegade suuremat kiskjat – kelle nimeks ingliskeelses meedias on kujunenud kurjakuulutav Predator X (Kiskja X). Vähemalt 15 meetri pikkune pliosaurus olevat olnud maailma kõige ohtlikum kiskja, kuigi mereelukana ei saanud ta ilmselt kunagi türannosaurustega hambaid ristata.

•• Nähes kolme fotot Saksamaal müüki pandud ahvlase skeletist, suutis Hurum veenda Oslo ülikooli loodusloomuuseumi, ning skelett osteti ära. Väidetavalt olevat müüja nõutud miljonist dollarist veidi hinda allagi lasknud.