Iraak tähistas kirjaoskuse 5000. aastapäeva
Iraak teatas rahvusvahelise konverentsi korraldamisest, et tähistada maailma kirjaoskuse jõudmist kuuendasse aastatuhandesse. Kõik teadlased siiski Iraagi aladel asunud sumeri linna Urukit kirjaoskuse hälliks ei pea, samale rollile pretendeerivad ka Egiptus ja Pakistan.
Kiilkiri leiutati levinuima arvamuse kohaselt Urukis ajavahemikus 3400 kuni 3200 enne meie ajaarvamist. Kuigi Iraak tähistas üleeile kirjaoskuse 5000. sünnipäeva, on Iraagi kirjaoskus seega veel mitu sajandit vanem. Tõenäolisim põhjus, miks juubelit üleeile tähistati, on Iraagi liidri Saddam Husseini soov võita Iraagile rahvusvahelist sümpaatiat riigi mineviku pärandile tuginedes.
Mitmed Lääne teadlased kavatsevad reisida Iraaki kohale, kuigi riik on siiani isolatsioonis pärast 1991. aasta Lahesõda. Teadlased on ennekõike huvitatud juurdepääsust arheoloogiliselt rikkale maale, mistõttu teadusringkondadest tuleb ka sagedamini taotlusi Iraagiga suhteid parandada.
Pakistan tuli hiljaaegu välja väitega, et Harappas on leitud potikild 5500 aastat vana kiilkirja näitega. Egüptoloogid on samas üritanud tõestada, et kiilkiri kujunes välja Vana-Egiptuse hieroglüüfidest. Samuti leiti Egiptuses hiljuti potikilde võibolla maailma vanima tähestikuga – 4000 aastat vana.
Seda, et Egiptusest Abaidosest leitud kiilkirja näidised võivad olla Mesopotaamias leitutest vanemad, tunnistas BBC-le ka Lõuna-California Ülikooli professor Robert Englund, kuid kirjaoskuse alusepanijad elasid tema hinnangul ikkagi muistses Sumeris. “On palju näiteid kultuurilise tähendusega kaupadest, mida kirjaoskuse tekke aegu on Mesopotaamiast, so Iraagist, Egiptusesse veetud. Vastupidiseid näiteid ei ole,” kinnitas Englund.
Kiilkirja viimane teadaolev näide pärineb aastast 75 maj, kinnitab entsüklopeedia Britannica. Selleks ajaks oli regioonis juba ainuvalitsev foneetiline tähestik.
