"Meil on S-300 ostuks Venemaaga leping ja ma arvan, et poleks Venemaale kohane, kui ta laseks jätta mulje endast kui ebastabiilsest partnerist," ütles Vahidi uudisteagentuuri Reuters vahendatud ajalehe Siyasat-e Rouz uudises.

Hiljuti avaldas Ameerika Ühendriikide välisminister Hillary Clinton Venemaale tunnustust selle eest, et riik ei ole Iraanile lubatud relvi toimetanud.

Venemaa asepeaminister Sergei Ivanov kinnitas oktoobris, et seni pole Venemaa Iraanile üle andnud ühtegi S-300 raketikompleksi. Veoauto peale mahutatavat kompleksi S-300PMU1 saab kasutada rakettide ja lennukite allatulistamiseks, selle laskekaugus on kuni 150 kilomeetrit.

USA-l on tarvis Iraani vastu Venemaa abi

Praegu üritavad lääneriigid USA juhtimisel veenda Iraani loobuma tuumaprogrammist, millega islamivabariik võib omandada tuumarelvi. Vastasel korral ähvardavad Iraani täiendavad kaubandussanktsioonid. Juttu on olnud näiteks bensiini impordipiirangutest või -keeldudest ja Iraaniga kauplemise katkestamisest.

Sellistel meetmetel oleks aga mõju üksnes siis, kui Venemaa ja Hiina nendega ühineksid. Mõlemad riigid aga võivad ÜRO julgeolekunõukogu alaliste liikmetena maailmaorganisatsiooni siduvaid rahvusvahelisi sanktsioone vetostada, samuti võiks nii Venemaa kui ka Hiina jätkata soovi korral kauplemist Iraaniga maismaad mööda, isegi kui USA või tema liitlased blokeeriksid merekaubanduse Iraani sadamate kaudu.

Levinud arvamuse kohaselt loobus Ameerika Ühendriikide president Barack Obama kavast paigutada Tšehhi ja Poolasse võimalike Iraanist lähtuvate rakettide vastu kaitset pakkuvad USA baasid just seetõttu, et soojendada suhteid Venemaaga ja tagada Venemaa toetus Iraani veenmisel, et islamivabariik oma tuumaambitsioonidest loobuks.  

Iraani kaitseminister on rahvusvaheliselt tagaotsitav

Iraani praeguse kaitseministri Ahmad Vahidi kohta on Interpol välja andnud rahvusvahelise vahistamiskäsu, kuna ta on väidetavalt seotud 1994. aastal Argentinas Buenos Aireses toimus 85 elu nõudnud plahvatusega. Rünnaku sihtmärk oli Argentiina ja Iisraeli vastastikuse abi ühenduse maja. Vahidi juhtis rünnaku ajal Iraani revolutsioonilise kaardiväe eriüksust Qudsi Väehulk, mis toetab islamirevolutsioonile sümpaatseid rühmitusi välismaal ja viib läbi erioperatsioone Iraanist väljas.

Ent maksab silmas pidada, et riigi kaitse- ja välispoliitilist suunda määravad otsused tulevad siiski eluks ajaks ametisse valitud Iraani revolutsiooni kõrgeimalt juhilt, ajatolla Ali Khameneilt, mitte president Mahmoud Ahmadinejadilt ega valitsuse liikmetelt. Valitsuse pädevusse jäävad ainult nii-öelda taktikalised küsimused, kuidas seda poliitikat rakendada.