Isa Kirill suurendab kiriku mõju

Suurepärase esinemisoskusega metropoliit Kirilli valimisega Moskva õige­usu kiriku peaks kasvab Venemaa ühiskonnas kindlasti kiriku mõ­ju­kus ja roll.

 Nimetades teisipäeva õhtul Venemaa uueks patriarhiks 62-aastase Kirilli – Aleksius II valiti 1990. aastal patriarhiks peaaegu sama vanalt, 61-aastaselt –, näitas kirikukogu, et eelistab õige­usu kiriku suuremat avatust maailmaga suheldes.

20 aastat Vene õigeusu kiriku välissuhete osakonda juhtinud Kirill oli viimasel ajal kiriku kõige avalikum persoon, kes osales sageli televisiooni vestlussaadetes, juhtis ise iganädalast vaimulikku teleprogrammi, andis intervjuusid lääne ajakirjanikele ja kohtus teiste religioonide liidritega.

Erinevalt detsembris surnud patriarh Aleksiusest on Kirill rääkinud üsna palju ilmaliku elu teemadel, ka Venemaa sise- ja välispoliitikast. Näiteks on ta võtnud avalikult sõna NATO laienemise vastu Venemaa piiri lähedale ja kritiseerinud lääne demokraatiat.

Õppige tundma islamit

Lääne demokraatia puudustele pühendas Kirill 2007. aastal Venemaa valitsuse ajalehele Rossiskaja Gazeta antud intervjuus üsna palju ruumi. „Me näeme, et arenevad liikumised, mis toetavad homoseksuaalide abielusid, narkomaaniat, prostitutsiooni, eutanaasiat. Sellised ilmingud ei saa olla ühiskonna demokraatlikkuse kriteeriumiteks,” ütles Kirill.

Kirill on avalikult toetanud vene õigeusu patriarhi ja Rooma paavsti kohtumist, mida Aleksius II ajal ei toimunudki. Kirill on kutsunud õigeusklikke ka üles õppima tundma islamit ning suhtlema muslimitega, et tänapäeva maailmast paremini aru saada.

Ta on kaitsnud õigeusu kiriku soovi lülitada õigeusuõpetus kohustuslikus korras Vene koolide õppekavasse. „Iga Venemaa kodanik peab tundma õigeusu kultuuri aluseid, olgu ta muslim, juut või budist,” ütles Kirill eelmisel suvel teleintervjuus.

Uue patriarhi ilmalik nimi on Vladimir Gundjajev. Ta on sündinud 20. novembril 1946. aastal Leningradis vaimuliku perekonnas, õppinud vaimulikes koolides ja pühitsetud mungaks 23-aastaselt. Ametliku eluloo järgi tegeles ta juba noorena väga palju õige­usu kiriku välissuhtlusega, millele aitas kindlasti kaasa see, et juba 24-aastaselt töötas ta Leningradi tollase metropoliidi Nikodimi isikliku sekretärina.

Uue patriarhi hobidena on Vene ajakirjandus nimetanud mäesuusatamist, mis on teatavasti ka Venemaa riigijuhtide Vladimir Putini ja Dmitri Medvedevi harrastus, veesuusatamist, autojuhtimist ning koertega tegelemist.

Igal juhul sai Vene õigeusu kirik endale väga aktiivse ja tugeva patriarhi, kes ei karda ühiskonda õpetada. Jaanuari algul jõulujumalateenistusel Moskva Kristuse Lunastaja kirikus hoiatas ta praegusest majanduskriisist rääkides inimesi, vähemalt usklikke: „See on jumalik kohus ühiskonna ebatõdede üle, kohus selle üle, et üritatakse rikastuda kõigi vahenditega.”

Tubakametropoliit Mihhailov?

•• Kirilli biograafias on alates 1960-ndate lõpust kirjas silmapaistvalt palju välissõite, mis NSV Liidus ei olnud tavaline isegi kõrgetele kirikutegelastele.

•• The Times kirjutas, et Kirilli on süüdistatud koos­töös KGB-ga. Väidetavalt oli Kirill KGB agent varjunimega Mihhailov.

•• Ka detsembris surnud patriarhi Aleksius II süüdistati koos­töös KGB-ga, mis paljude meelest oli Nõukogude ajal kirikujuhtide jaoks paratamatu.

•• Vene press kirjutas Kirilliga seoses rohkem sellest, et 1990-ndate keskel sai ta pahatahtlikelt hüüdnime Tubakametropoliit.

•• Kirilli seostati skandaaliga, kus Vene õigeusu kirik sai riigilt õiguse humanitaarabi eesmärgil importida maksuvabalt Venemaale paljusid aktsiisikaupu, kaasa arvatud sigarette ja alkoholi.

•• Kirill ise on väitnud, et temasse see ei puutunud ja ta oli algusest peale kiriku mainet kahjustava äri vastu. Aeg-ajalt vihjatakse Vene ajakirjanduses aga endiselt, et Kirill kogus 1990-ndatel kiriku äritegevuse varjus korraliku varanduse.