Isepäine Valgevene näitab Kremlile hambaid
Kremli pikaajaline liitlane Valgevene president Aleksandr Lukašenka boikoteeris kohtumist sel viisil, et ei näidanud Moskvas oma nägu ja süüdistas idanaabrit valgevenelaste põlvilisurumises. Usbekistani liider Islam Karimov oli küll kohal, aga jättis oma allkirja dokumendile andmata, vahendas AP.
"Kuidas me saame rääkida kollektiivse julgeoleku tugevdamisest sellises olukorras?" küsis Kremliga ootamatult piimandussõtta sattunud Lukašenka eilses avalduses.
Valgevene protestisamm oli tingitud sellest, et Venemaa keelas eelmisel nädalal Valgevene piimatoodete sisseveo, mille tingis omakorda Kremli nõue, et pakendile ei tohi kirjutada sõna „piim“, kui toode sisaldab piimapulbrit. Moskva kinnitusel pole aga tegu poliitilise sammuga.
Lukašenka sõnul ei soostu Valgevene idanaabriga seni koostööd tegema, kuni keeld on tühistatud. Seega riskib Moskva tema arvates Valgevene sõjalise toetuse kaotamisega.
Mõned Vene ametnikud rõhutasid omakorda, et leppe jõustumiseks on vaja siiski ka Lukašenka allkirja.
Medvedev: Minsk mängib tulega
Naabritelt Gruusia separatistlike regioonide Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamist pea aasta aega oodanud Venemaa president Dmitri Medvedev rõhutas aga, et mõlemad riigid peaksid siiski leppega liituma.
"Ma loodan, et see piimahüsteeria ei riku operatiivreageerimisjõudude tööd," märkis Medvedev. "Ma ütlen, et sellises olukorras peaksid liidrid tegutsema partneritena."
Ta hoiatas, et Lukašenka mängib tulega, kuna 93 protsenti Valgevene liha ja piima ekspordist läheb Venemaale: "Venemaa on Valgevene jaoks väga tähtis turg."
Valgevene taotles omakorda Venemaalt majandusabi, kuid majanduskriisis vaevlev idanaaber on hetkel „humanitaarabi“ osas muutunud kitsiks. Venemaa, Valgevene ja Kasahstani vahel on hetkel käimas läbirääkimised ühise tolliliidu loomiseks.
Kunnas: Venemaa ja Valgevene suhete pingestumine on Eestile kasulik
Reservkolonelleitnant Leo Kunnas ütles Eesti Päevaleht Online’le, et kahe riigi vaheliste suhete pingestumine on Eestile kasulik.
"See, et Venemaa ja Valgevene suhted ei ole head, on meie jaoks kasulik," põhjendas Kunnas, kuna suhete pingestumine nõrgendab Venemaa ja Valgevene ühist potentsiaali näiteks Kaliningradi osas.
Kunnase sõnul püüab Venemaa moodustada küll omapoolset sõjalist organisatsiooni, kuid samas pole selle eesmärgi nimel tehtud katsed seni olulisi tulemusi andnud.
"Eks vaatame, kas seekordne katse on tõsisem!" pakkus Kunnas, kelle arvates ei tohiks eilne leping Venemaa käitumises olulisi muudatusi kaasa tuua. "Vaevalt, et see (leping – toim.) midagi muudab."
"Eelkõige sõltub kõik sellest, kui tõsine see kavatsus on ja kui suur on jõudude suurus," eeldas Kunnas.
Samas jääb Venemaa endiselt sõjaliselt aktiivseks riigiks, mille sammudega tuleb arvestada.
"Venemaa on alati valmis sõjalist jõudu rakendama ega kohku sõjalise jõu kasutamise eest tagasi," lisas Kunnas, kelle sõnul on eelkõige Kesk-Aasia riigid sattunud nagu kahe heinakuhja vahele, kus USA püüab ühelt poolt oma mõjuvõimu laiendada ja Venemaa üritab seda omakorda takistada.
"Venemaa huvi on eelkõige laiem poliitiline huvi, millesse ta püüab kaasata ka teisi," selgitas Kunnas. "Samas suudab Venemaa iseseisvalt hakkama saada, aga ta vajab kollektiivsust, kuna see annab laiema poliitilise tagapõhja."
Valgevene ei taha sõdureid kriisipiirkondadesse saata
Valgevenet vihastas talvel Vene suursaadiku avaldus, et valitsustevahelistel lepetel on suurem kaal, kui siseriiklikel seadustel, mistõttu Minsk keeldus oma sõdureid lubamast ühismissioonidele.
"Ma tahan rõhutada, et meie poisid ei võitle konfliktitsoonides ega kavatse seal võidelda," märkis Valgevene välisminister Sergei Martinov tookord.
Venemaa eelmine president Vladimir Putin asus uut sõjalist blokki moodustama 2002. aastal.
Veebruaris sõlmis Venemaa Armeenia, Valgevene, Tadžikistani, Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistaniga Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (KJLO) leppe, mille eesmärgiks on luua ühised kiirreageerimisüksused. Organisatsiooniga liitumiseks on ettepanek tehtud ka Iraanile.
Eilse lepingu sõlmisid Armeenia, Venemaa, Kasahstani, Kõrgõzstani ja Tadžikistani riigipead. Leppe järgi on operatiivreageerimisjõud mõeldud kasutamiseks organisatsiooni liikmesriikide julgeoleku kaitsmiseks, terrorismivastaseks võitluseks, narkokaubanduse likvideerimiseks ja katastroofide tagajärgede kõrvaldamiseks.
