Islandil supermarketisse minnes ootab ees jahe, ent viisakas suhtumine, nagu tegelikult enamikul juhtudel Eestiski. Ka hobusefarmi perepoeg, kes meid ratsamatkal juhatas, ei rääkinud ühtegi sõna rohkem, kui hädapärast oli vaja, ega tundnud huvi näiteks sellegi vastu, kust me tuleme ja kuidas tema kodumaa meile meeldib – selline suhtumine on turismiäris üliharuldane. Inglise keelt rääkis ta tegelikult üsna ladusalt ja sai küsimustest aru, mida ei saa öelda mitme teise kohatud islandlase kohta.

Veel üks sarnasus islandlaste ja eestlaste vahel tundub olevat korilus ning loodusarmastus. Pealinnast Reykjavíkist mõnekümne kilomeetri kaugusel algas maanteelõik, mille ääred olid mitme kilomeetri ulatuses üsna tihedalt autosid täis pargitud. Inimesed olid tulnud koos peredega marju korjama, mõnel oli kaasas koer, osa pidas piknikku. Kuigi ma pole suurem asi metsaandide korjaja, tuleb öelda, et see, kui palju leidus metsatul Islandil mustikaid, oli muljet avaldav.

Nagu Põlva

Islandi lõunaosas ja pealinnast umbes 60 kilomeetri kaugusel asuv Selfossi linnake pääseb oma 6500 elanikuga kümne suurima Islandi asula sekka. Sealse keskse toidupoe esine olustik meenutas ehk pisut mõnd Eesti väikelinna, näiteks Põlvat. Pildilt ei puudunud ka napsilembene kohalik, kes oli umbes seitsmekümneaastane, näost üsna punane, halli habemega, õllepudel pihus, ning tuli mõte, et ta oli kunagi suure vaalapüügilaeva kapten.

Üldiselt kehtib aga Islandil alkoholi müümisel karm kord. Toidupoodides müüakse kuni 2,25-protsendise alkoholimahuga õlut ja kogu kangem kraam asub riikliku alkomonopoli Vínbúðin kaupluste lettidel. Eestlaste rõõmuks võis neis poodides näha ka Saku Originaali kaste. Ühtlasi oli tegemist ühe kõige odavama õllega, mille pooleliitrine purk maksis umbes 1,8 eurot.

Viinapoed suletakse nädala sees hiljemalt kell 20, enamikus kohtades paar tundi varem. Laupäeviti tehakse need kohati lahti vaid mõneks tunniks ja pühapäeviti Islandil supermarketiõllest kangemat alkoholi ei müüda.

Kui enne reisi lugesin, et Islandil ringi sõites on väga suur oht mõni lammas alla ajada, siis pidasin seda loraks, mida aetakse turistides ärevuse tekitamiseks. See hinnang sai aga üsna ruttu ümber pööratud – polnud haruldane, kui mõni villakandja ka päris suure tee ääres koperdas. Korra juhtus, et kaks oinast jooksid paarsada meetrit auto ees, peaaegu 40 kilomeetrit tunnis, ja teelt ära ei pööranud. Tuleb märkida, et auto ette tikkujad olid peamiselt suurte sarvedega oinad, mitte uted.

Islandil autoaknast välja vaadates ei erine avanev pilt sageli eriti nendest fotodest, mida saatis Maale hiljuti Marsile jõudnud NASA kulgur Curio­sity. Näha on musti ja hallikaspruune mägesid, millel on lahtiselt vulkaaniline tuhk ning kruus. Palju on ka kirgast rohelist rohtu, mis mõjub tumedate ja sageli vulkaanilise tuhaga kaetud mägede kõrval väga kontrastselt.

Jaheda kliima ja minimalistliku loodusega Island ei ole võib-olla ideaalne reisisihtkoht, kuid kui meeldib mägedes matkata, avar maastik, vulkaanid, kuumaveeallikad, võimsad kosed ja lunnid, siis saab meeldejääva kogemuse.