Itaalia kohus karistas Google’i töötajaid vaba videovahetuse eest

Kolm veebihiiglase juhtivtöötajat mõisteti Itaalias pooleks aastaks tingimisi vangi.

Google ja ka teised teenusepakkujad, kes on üritanud teenida raha internetikasutajate elu kergemaks muutmisega, avades uksi tõhusamatele otsingutele, internetientsüklopeediatele ja -raamatukogudele ning suhtlusportaalidele, põrkavad ridamisi kohtuasjadele, sest ikka leidub keegi, kellele on liiga tehtud.

Milano kohus mõistis sel nädalal kolmele Google’i juhile, David Drummondile, Peter Fleischerile ja George Reyesile tingimisi vanglakaristuse, sest 2006. aastal oli portaalis Google Videos avaldatud kaadreid autistliku poisi kiusamisest koolikaaslaste poolt.

Kohtuotsus tekitas kohe ülemaailmset protesti, sest esiteks polnud kolmel süüdi mõistetud mehel mingit rolli ei videoklipi ülespanekus ega ka selle võrgust mahavõtmises ja teiseks sattus otsus ühte ritta muude internetitsensuuri kehtestavate sammudega. Google kavatseb selle igal juhul edasi kaevata.

Tsensuur Google’is

Itaalia prokuratuuri arvates oleks Google pidanud enne videoklipi avaldamist küsima kõigilt asjaosalistelt luba. Google leiab aga, et kogu YouTube’i (millega Google Videos on ühendatud) üles pandavat sisu kontrollida on lihtsalt võimatu. YouTube, mille Google ostis 2006. aastal, on veebiportaal, kuhu iga registreeritud kasutaja saab vabalt videoklippe üles riputada, kuid nüüd sunnib Milano kohus Google’it senisest märksa põjalikumat järelevalvet kehtestama.

YouTube pole veebihiiu ainus murelaps, pooleli on ka üleilmne kirjanike sõjakäik Google’i miljonite raamatute digiteerimiskava vastu. Sel nädalal sai teatavaks, et oma teoste internetti paneku vastu on koguni 6500 kirjanikku, kes kardavad, et täistekstide veebi ilmudes kaotaksid nad kontrolli oma loomingu kasutamise üle, ja New Yorgi kohus kaalubki nüüd ülemaailmse raamatute digiteerimisprojekti saatust.

Kuid võitlustandreid on veelgi. Juba 2008. aastal oli Google sunnitud Pentagoni nõudel

eemaldama oma avalikust kaardikogust USA sõjaväebaaside detailsed satelliitpildid ja aerofotod. Alles eile teatas aga Euroopa Komisjon, et neile on esitatud Google’i peale kaebusi konkurentsireeglite rikkumise pärast.

USA võim on sundinud Google’it eemaldama otsingutulemustest saite, mis kritiseerivad saientoloogia kirikut, ja Saksamaa seadused on kohustanud kõrvaldama holokaustieitajate veebikülgi, vahendas Wikipedia. Pornograafilise sisuga asju tsenseeritakse juba niigi.

Hiina sundis aga Google’ile peale lausa poliitilise tsensuuri, keelates vahendamast näiteks teavet 1989. aasta Tiananmeni veresauna kohta. YouTube on samal ajal muutunud foorumiks, mille kaudu on avalikkuse ette jõudnud mitme riigi inimõiguste rikkumised. Juurdepääsu Google’i portaalidele on üritanud keelata või piirata peale Hiina ka näiteks Iraani, Liibüa, Tuneesia, Türkmenistani, Tai, Pakistani ja Türgi võim.

Enamik maailma kasutab

Google’i turuosa 70%

Hiinas on suurim Baidu

•• Larry Page ja Sergey Brin käi­vitasid Google’i interneti otsingumootorina 1998. aastal ja on saavutanud praeguseks kogu maailmas juba ligi 70-protsendise turuosa. Iga päev aitab Google leida vastust enam kui miljardile päringule.

•• Samal ajal kui Google’i kaudu eelistas detsembris 2009 märksõnu otsida 66,8 protsenti internetikasutajaid, jäid Yahoo! otsingumootorid 7,2 protsendiga kaugele teisele ja Hiina otsingumootor Baidu 6,5 protsendiga kolmandale kohale, väidab comScore. Suurimaid tõusjaid oli Yandex, millel on seni küll vaid 1,4-protsendine turuosa.

•• USA-s on Google’i päralt üle 70 protsendi turust. Hiinas on Baidu osa küll suurim, kuid Google on sealgi saavutanud ligi 30-protsendise turuosa.