Jaapani liidrid lähevad uutele valimistele vastu raske südamega
Kolmteist aastat järjest võimul olevatele liberaaldemokraatidele kujuneb aga valimisvõidu saavutamine raskeks ülesandeks, kuna viimaste arvamusküsitluste järgi võib vastaspartei saada neist rohkem hääli, vahendas Reuters.
"Liberaaldemokraatliku Partei usaldus on langenud," vahendas AFP Aso sõnavõttu veidi enne kahekojalise parlamendi alamkoja laialisaatmist. "Mul on väga kahju."
Vähem kui aasta valitsust juhtinud Aso teatas oma kavatusest siiski juba eelmisel nädalal pärast seda, kui liberaaldemokraadid olid saanud olulise kaotuse osaliseks Tokyo prefektuuris toimunud kohalikelt omavalitsuste valimistelt.
Eelmistel parlamendivalimistel 2005. aastal said liberaaldemokraadid parlamendi 480-liikmelises alamkojas 296 kohta.
Liberaaldemokraatidel uus juhtfiguur
Liberaaldemokraadid pole siiski lootust kaotanud, kuna rahandusminister Kaoru Yosano on tõusnud riigi üheks populaarsemaks poliitikuks, kes on ka partei võimalik kandidaat peaministri ametikohale.
Samas on Jaapan just liberaaldemokraatide ametiajal pidanud maadlema kahe suure majanduskriisiga. Lisaks praegusele majanduskriisile andis Jaapani valitsuse populaarsusele aasta algul suure hoobi skandaal eelmise rahandusministri Shoichi Nakagawaga, kes oli G7 tippkohtumisel purjutanud. Nakagawa pidi küll tagasi astuma, kuid ta suutis vahepeal viia ka Vatikani ja Jaapani suhted madalseisu, kuna laamendas Vatikani muuseumis.
Liberaaldemokraatlik Partei (LDP) on olnud peaaegu järjest võimul alates selle asutamisest 1955. aastal. Ainsad tõsised probleemid tabasid parteid pistiseskandaalide tõttu 1990. aastate alguses. LDP loodi 1880. aastatest peale tegutsenud liberaalide ja progressistide liitudes.
Jaapani tõus maailma majanduse suurjõudude hulka leidis aset just LDP võimuajal, eriti jõulisi reforme tegi riik 1970. aastate naftakriisi ajal. Korruptsiooniskandaalid tõid 1993. aastal partei esmakordse lahkumise võimult, kuid 1996. aastast on peaministritool taas LDP käes. Junichiro Koizumi valimisvõit 2001. aastal tõi aga partei hiilgeaja tagasi.
Koizumi valitsemisajal alustas Jaapan oma esimest suuremat sõjalist missiooni pärast Teist maailmasõda ning viis veebruaris 2004 oma üksused Iraaki. Seni on aga jäänud tulemusteta riigi taotlus olla esindatud ÜRO Julgeolekunõukogus alalise liikmena.
"Ühe partei domineerimise ajastu on läbi," märkis Columbia ülikooli professor Gerald Curtis. "Need on esimesed valimised pärast Liberaaldemokraatliku Partei moodustamist, mil kõik usuvad, et võimuloleva partei vahetumise võimalus on väga reaalne."
Demokraatidel samuti problemaatilised päevad
Jaapan on maailmas ühe enim vananeva elanikkonnaga riike, kuid vanem põlvkond on liberaaldemokraatide vastaste, Yukio Hatoyama juhitava suurima opositsioonipartei Demokraatliku Partei peamiseks valijaskonnaks. Kuigi demokraadid said parlamendivalimistel 113 kohta, siis kaks aastat hiljem võidutsesid nad 242-kohalise ülemkoja valimistel, kuhu lähetati 109 saadikut.
Paljud investorid eelistaksid majanduskriisi ajal valitsuse vahetust, mis lõpetaks riigis aastaid kestnud poliitilise patiseisu. Mitmed analüütikud näevad aga demokraatide võimulesaamises ohtu, kuna riigi välisvõlg võib kasvada oluliselt.
Ma arvan, et lühiajaliselt võib lootus, et võimu haaravad demokraadid võivad tervendada paralüseeritud parlamenti ning juhtida ladusale seaduste ja poliitika teele, kaaluda üle mure ebakindluse pärast, arvas Okasan Securities analüütik Noritsugu Hirakawa. Pikka aega on aga tõstatatud küsimust, et kuidas demokraadid suudavad rahastada oma sotsiaalprogramme.
Nagu koalitsioonis olevatel liberaaldemokraatidel, on ka demokraatidel probleeme, kuna nende liider Ichiro Ozawa pidi mais skandaali tõttu ootamatult tagasi astuma.
Ka on demokraadid sattunud meedia rünnaku märklauaks, kuna partei toetajateks on märgitud inimesi, kes on teadaolevalt surnud.
"Ma arvan, et me vajame valitsuse vahetust," väitis 48-aastane ärimees Tamio Harakawa Reutersile. "Aga me ei arva, et liberaaldemokraatide ja demokraatide vahel on suurt erinevust."
Jaapani ajalehe Asahi poolt eile läbi viidud küsitlus näitas, et 42 protsenti vastanutest eelistas demokraate ja 19 protsenti liberaaldemokraate.
