Tokyo kesklinnas paiknev Yasukuni tempel on kõige vastuolulisema kuulsusega shinto tempel, sest seal mälestatakse sõdades Jaapani eest oma elu andnud sõjameeste seas ka tuhandeid sõjakurjategijaid. Seetõttu põhjustas Jaapani peaministri Junichiro Koizumi eilne külas-käik pühamusse taas paljude riikide meelepaha.

Yasukuni templi “hingede raamatus” on kirjas umbes 2,5 miljoni sõjas hukkunu nimed. Teise maailmasõja ajal oli Jaapani lennukipilootidel kombeks öelda: kui sureme, siis kohtume kõik Yasukunis. Tempel ehitati 1869. aastal keiser Mutsuhito käsul, mälestamaks Boshini sõja ohvreid. Praegu on tempel varjupaigaks kõigile Jaapani ja Jaapani endiste kolooniate sõduritele, kes on hukkunud sõdades alates Boshinist.

Teiste hulgas austatakse selles templis ka umbes tuhandet sõjatribunali poolt süüdi mõistetud sõjaroimarit, kes hukati Teise maailmasõja ajal sooritatud sõjakuritegude eest. Esialgu polnud see probleem, sest Yasukuni templis nähti ka nende jaoks viimset puhkepaika.

Küsimus muutus delikaatseks 1979. aastal, kui ilmnes, et templis mälestatavate meeste nimekirja oli võetud ka 14 Jaapani väidetavalt suurimat sõjakurjategijat, sealhulgas Jaapani sõ-jaaegne peaminister Hideki Tojo ja Nanjingi massimõrvas süü-di mõistetud Koki Hirota.

Eelkõige on oma pahameelt avaldanud Hiina, Lõuna-Korea ja Taiwan, kuid lisaks neile veel mitmed riigid, mis said 20. sajandi alguses agressiivse Jaapani poliitika tagajärjel kannatada.

Koizumi erakordne külaskäik

Kuni 1979. aastani külastas templit keiser Hirohito, kuid hiljem pole keisri jalg sinna enam sattunud. Pärast 1979. aastat on kolm Jaapani peaministrit Yasukuni templit külastanud ja sellega on alati kaasnenud Hiina ja Lõuna-Korea hukkamõist. Esimesena külastas Yasukunit 1985. aastal Yasuhiro Nakasone, 1996. aastal astus templisse Ryutaro Hashimoto.

Eriti on hambusse võetud peaminister Junichiro Koizumi, kes on nüüdseks pühamut kü-lastanud kuuel viimasel aastal. Tänavune käik oli erakordne selle poolest, et esmakordselt kü-lastas ta templit 15. augustil ehk Jaapani kapituleerumise aasta-päeval. Ja oodatult põhjustas see suure diplomaatilise skandaali.

Hiinlased ja korealased näevad Koizumi teos katset legitimeerida Jaapani sõjardlust. Koizumi jällegi on seisukohal, et tema külaskäigud sõdades hukkunud Jaapani sõdurite hingede juurde aitavad kindlustada, et  kunagi poleks enam sõdu, milles osaleks Jaapan.

Yasukuni osas pole üksmeelt ka Jaapanis

•• Ka Jaapani poliitilistes ringkondades pole üksmeelt küsimuses, kas peaminister peaks templit külastama või mitte. Jaapani kommunistide meelest on peaministri käigud templisse ohtlikud, sest kahjustavad suhteid teiste riikidega.

•• Ekspeaministri Yoshiro Mori meelest peaksid riigi tulevased peaministrid hoiduma templit külastamast, et parandada suhteid Hiina ja Lõuna-Koreaga.

•• Valitsuse praegune peasekretär ja Koizumi võimalik järglane Shinzo Abe aga toetab peaministri visiite templisse ja lubab peaministriks saades neid jätkata. Tema meelest väärivad sõdades hukkunud igati austust ning eirata seda välisriikide survel oleks äärmiselt väär.

•• Ka Jaapani ühiskonnas pole selget seisukohta, kuidas peaksid peaministrid käituma. Ühe viimase, Asahi Shimbuni kor-raldatud avaliku arvamuse küsitluse järgi pooldab Koizumi templis käimist 29 protsenti ja vastu on koguni 57 protsenti. Yomiuri Shimbuni samasuguse küsitluse järgi oli aga vahekord tunduvalt võrdsem – poolt 40 ja vastu

50 protsenti vastanuid.