Samal ajal otsis päästeteenistus taga veel tuhandeid hukkunuid, kes jäid reedese 9,0-magnituudise maavärina järel Ida-Jaapani rannikut tabanud hiigellaine alla. Fukushima prefektuuris oli ikka veel kadunud paar tuhat, põhja pool Miyagi prefektuuris enam kui 10 000 inimest. Ja nüüd pidi Jaapan lisaks kadunute otsimisele korraldama ka suurema evakueerimise Fukushima tuumajaama lähistelt.

Jaapani jaoks on see suurim katastroof pärast Teise maailmasõja pommirünnakuid ning Hiroshima ja Nagasaki 1945. aasta tuumapommiplahvatusi, mis nõudsid sadu tuhandeid inimelusid. Hukkunute arv on nüüd küll väiksem, kuid omaste leina see ei kahanda. Kuigi uuemal ajal ehitatud hooned ilmutasid erakordset võnketaluvust, polnud riigi rannik ikka veel valmis tsunamit üle elama ja tõeliseks probleemiks osutusid juba vananema hakanud tuuma-elektrijaamad.

Fukushima tuumajaam on isegi vanem kui Ukrainas asunud kurikuulus Tšernobõli jaam, laupäeval õhku lennanud jahutusveepumbad teenindasid 1970. aastal ehitatud esimest tuumareaktorit, eile tõsises ülekuumenemise ohus olnud kolmas reaktor on valminud kuus aastat hiljem. Sealsed kuus keevveereaktorit toodavad kokku 4,7 gigavatti elektrienergiat, mis tõstab Fukushima maailma 25 suurema tuumajaama hulka. Rahvusvahelise tuumaenergia-agentuuri IAEA eilsetel andmetel olid Fukushima reaktorid nr üks kuni neli elektrivarustusest ilma, reaktor nr kolm olevat seejuures täielikult jahutamiseks seisma pandud. Radioaktiivsust oli aga nähtavasti välja pääsenud nii esimesest kui ka kolmandast reaktorist.

Reaktoris nr 1 oli laupäevase plahvatuse tagajärjel vigastada saanud neli, hilisemates intsidentides veel kolm töötajat. Üks töötaja sai ka kiiritada. Fukushima Daini 3. reaktoris oli aga üks töötaja hukkunud kraanaõnnetuses. Nii kõlas ametlik teade.

Tõsine tuumaõnnetus

IAEA lubas koostöös maailma meteoroloogiaorganisatsiooniga jälgida Jaapani kohal asuva õhumassi liikumist. Viimased vaatlused viitasid sellele, et tuul puhub radioaktiivset auru praegu Jaapanist kirde poole, Vaikse ookeani kohale. Fukushima esimest reaktorit ümbritseval alal mõõdeti laupäevase plahvatuse ajal kiirgustasemeks 1024 mikrosiivertsit tunnis, mis ületas lubatut enam kui kahekordselt.

Tokyo elektrienergiakompanii TEPCO andmeil polevat laupäevane plahvatus esimest reaktorit ennast kahjustanud, küll üritati pumbata merevett sealsetesse jahutusveemahutitesse ja ajutiselt tuli surve vähendamiseks ka lasta radioaktiivset auru tuumajaamast välja. Fukushima Daichi reaktorite 20-kilomeetrisest ümbruskonnast evakueeriti 170 000 inimest, peale selle veel 30 000 inimest Daini reaktorite kümnekilomeetrisest raadiusest. Vähemalt 160 inimest oli eilsete mõõtmiste põhjal saanud kiiritada.

Jaapani võim asetas seekordse tuumaintsidendi rahvusvahelisel seitsmeastmelisel skaalal neljandale astmele (kohalike tagajärgedega tuumaõnnetus). Sellest tõsisemate tuumaõnnetuste reas on Tšernobõli 1986. aasta katastroof seitsmendal astmel, Tšeljabinski lähistel asuva Majaki tuumajaama 1957. aasta õnnetus kuuendal astmel ning Briti Windscale’i tuumajaama 1957. aasta tulekahi ja USA Three Mile Islandi tuumareaktori sulamine 1979. aastal viiendal astmel. Igatahes paigutub Fukushima tuumaleke nüüd ajaloo rängimate tuumaõnnetuste nimekirja.

Kabinetiminister Yukio Edano kinnitas eile ajalehe Mainichi Shimbun vahendusel, et kuigi plahvatus oli paisanud esimese reaktori hoonelt katuse ja välisseinad, oli reaktori enda teraskonteiner veel terve. Jahutamiseks hakati sellele merevett peale pumpama, mis võtab kümme päeva aega. Temperatuur Daiichi kolme reaktori kontrolliruumides oli tõusnud juba saja kraadini, reaktorites endis oli olukord kriitiline. Ülekuumenenud esimesest reaktorist oli ümbruskonda lekkinud juba radioaktiivset tseesiumi ja joodi ning esimest korda Jaapani tuumaenergeetika ajaloos pidi võim tunnistama, et reaktor on hakanud osalt sulama. Tseesiumi eraldumiseks on vaja vähemalt 2800-kraadist temperatuuri.

Ka kolmanda reaktori (asub Dainis) puhul pidasid võimu-esindajad eile võimalikuks, et see hakkab sulama. Kui esimese reaktori tuumakütuseks kasutati vaid uraani, siis kolmandas ka plutooniumi ja see muudab sealse lagunemise juba oluliselt ohtlikumaks. Surve vähendamiseks oli korraks avatud ka reaktori kaas. Võimuesindajad üritasid küll elanikke igati rahustada, kuid paraku kritiseeriti valitsust eile teravalt, et tuumajaama probleemidest teavitamisel ollakse liiga kidakeelsed.

Kuigi Jaapanil on väga valusad kogemused 1945. aastal Hiroshimale ja Nagasakile heidetud tuumapommidest, otsustas valitsus siiski 1954. aastal käivitada kohaliku tuumaenergiaprogrammi. Jaapani „tiigrihüpe” vajas kõvasti energiat. Vanim, Tokai tuumajaam tootis elektrit alates 1966. aastast kuni sulgemiseni 1998. aastal. Just tänavune aasta on seatud selle reaktori lõpliku lammutamise täht-ajaks.

Praegu on Jaapanil 55 töötavat tuumajaama, mis peaksid katma sealse tööstus- ja hea-oluühiskonna energiavajaduse. Tuumajaamade vastased kodanikuühendused on Jaapanis tegutsenud 1975. aastast alates, Wikipedia andmeil on viimasel kolmekümnel aastal Jaapani tuumajaamades juhtunud ka kümme tõsisemat intsidenti.

Näiteks 1981. aastal sai 300 töölist kiiritada, kui Tsuruga tuumajaama parandustöödel purunes kütusevarras. 2002. aastal tabas skandaal Fukushima tuumajaama omanikke, kui ilmnes, et TEPCO juhtkond oli sihilikult võltsinud dokumente, et varjata mõrasid reaktorihooneis. 2004. aastal hukkus viis töötajat Mihama-3 reaktori auruplahvatuses. 2007. aastal põhjustas maavärin radioaktiivse vee väljavalgumise Kashiwazaki-Kariwa tuumajaamast ja aasta hiljem Kurihara tuumajaamast. Peale selle on ilmnenud, et tuumajaamad on väiksemaid intsidente elanike eest varjanud.

Jaapan on praegu USA ja Hiina järel maailma suuruselt kolmas tuumaelektritootja, sealsed reaktorid tagavad 34,5 protsenti jaapanlaste energiavajadusest. Riik on tõsiselt panustanud ka uute alternatiivsete energiaallikate otsimisse, paraku sõltub ta oma energiatootmisel siiani 85 protsendi ulatuses importkütusest. Riik on jagatud kümne energiamonopoli vahel, millest suurim on 1951. aastal asutatud TEPCO. TEPCO-l on kliente 27 miljonit, töötajaid aga 38 235.

Reedel Jaapani Honshu saare idarannikut raputanud maa-värin, mille tugevuseks mõõdeti momendimagnituudi skaalal 9,0, polnud ka eilseks vaibunud, sest USA geoloogiateenistus oli kirja pannud juba 228 tõsisemat järeltõuget. Küll ei põhjustanud ükski neist sama suuri purustusi kui esialgne, maailma ajaloo tugevuselt neljandaks peetav maa-värin. Maalihked, hoonete kokkuvarisemine ja Jaapani rannikut tabanud kümne meetri kõrgune hiigellaine on nõudnud kardetavasti enam kui 10 000 inimelu. Maavärin ise olevat Jaapani Honshu saart lausa 2,4 meetri võrra nihutanud, väidab Korea Times.

Terved linnad rusudes

Ainuüksi Miyagi prefektuuris asuva Minamisanriku linna elanikest enam kui pooled ehk ligi 10 000 inimest olid eile ikka veel leidmata, satelliidipiltidelt võis näha, et sealsetest hoonetest oli püsti veel vaid murdosa. Surnukehi tuli kokku korjata peaaegu kogu idarannikult Tokyost ülespoole, ligi pool miljonit jaapanlast vajas ikka veel ajutist peavarju ning seda, kui ränga hoobi andis looduskatastroof Jaapani majandusele, võib esialgu vaid oletada.

Minamisanriku on uus, alles 2005. aastal kahe varasema linna ühendamisel loodud linn, millest nüüd jäid püsti vaid kõrgeimad hooned. Teine tugevamini kannatanud koht on samas prefektuuris asuv miljonilinn Sendai, kus otsiti sadu hukkunuid, kui linna tabas juba uus humanitaarkatastroof: kütus ja toit hakkas otsa saama, ühissõidukid seisid, inimesed ei pääsenud koju ega tööle, pealegi oli enamik kontoreid maavärina järel veel põhjalikult segamini. Teedesse ja sildadele tekkinud mõrasid oli hirmus isegi vaadata, rääkimata nendest üle astumisest.

Rahvusvahelised abiorganisatsioonid käivitasid jaapanlaste aitamiseks kohe suure operatsiooni, näiteks Lõuna-Korea saatis Jaapanisse 102-liikmelise päästemeeskonna. Jaapani tuumaavarii tekitas ka Koreas mõistagi ärevust. Oma päästemeeskonna saatis Jaapanisse ka Hiina, USA-lt tuli abilaadungiga Jaapani vetesse lennukikandja Ronald Reagan. Oma kaitsejõude kriisipiirkonda appi saates korraldas Jaapan ühtlasi suurima sõjajärgse sõjaväemanöövri, kuhu koondati 100 000 sõjaväelast.

Jaapan seisab nüüd silmitsi oma ajaloos enneolematu katastroofiga, kunagi varem pole riiki ühekorraga tabanud niivõrd erinevad õnnetused. „Tegemist oli esimese korraga sõjajärgses Jaapanis, kui arenenud piirkonnad nagu Sendai said tsunamitabamuse,” kinnitas Mainichi Shimbunile Kyoto ülikooli abi-professor Norio Maki. Pool tundi pärast rängimat maavärinat  paiskus kaldale nelja meetri kõrgune hiidlaine, veel kolmveerand tundi hiljem tuli kümnemeetrine laine, mis paiskas oma teelt nii autod, reisirongid, sillad kui ka nõrgemad hooned. Inimeste laine eest elusalt pääsemise võimalus oli nullilähedane.

Tokyo maavärinate uurimiskeskuse andmeil oli reedese maavärinaga eraldunud energiahulk 180 korda suurem kui 1995. aastal 6500 inimelu nõudnud Kobe maavärina puhul. Eilne tugevaim järeltõuge jäi 6,5 magnituudi kanti, mõnda üle seitsmemagnituudist järeltõuget on aga ikka veel põhjust karta. Kohalikud omavalitsused tegelevad endiselt ohvrite päästmise ja otsimisega, ülesehitustöödest on vara isegi rääkida. Külmetavas Põhja-Jaapanis oli eile elektrita 1,8 miljonit ja veeta 1,4 miljonit inimest.

Probleemid ka teistes jaamades

•• Radiatsioonitaseme tõusu tõttu kuulutati eile päeval häireolukord välja ka Onagawa tuumajaamas, teatas rahvusvaheline aatomienergiaagentuur IAEA.

•• Jaapani võimud informeerisid IAEA-d, et Onagawa tuumajaamas kuulutati esimese ehk madalaima astme häire välja selle-pärast, et radiatsioonitase jaama ümbritseval alal ületas normi.

•• Hiljem teatasid jaapanlased siiski, et kõik kolm Onagawa reaktorit on korras ja radiatsioonitaseme tõusu taga on ilmselt Fukushima jaamas toimunu.

•• Märksa rohkem muret tekitas aga eile õhtul olukord Tokyost umbes 120 kilomeetri kaugusel asuvas Tokai tuumajaamas, kus lakkas töötamast reaktori jahutussüsteemi pump.