Jaapani vaalakütid peavad sõda keskkonnakaitsjatega
Austraalia tolliteenistuse alus Oceanic Viking lähenes eile Jaapani kalatraalerile Yushin Maru ja võttis pardale kaks keskkonnakaitsjat, kes sattusid teisipäeval vangi.
Protestikampaania käigus Greenpeace’i laevalt Sea Shepherd Jaapani traalerile roninud austraallane Benjamin Potts ja britt Giles Lane jäid selle põgenemisel aluse pardale. Nad olevat esialgu seotud antennimasti külge kinni.
Jaapani kalandusamet teatas, et tahab meeleavaldajad oma laevalt minema saata. Austraalia valitsus otsustas aga sekkuda, et nad kiirelt vabastada.
Vaalapüügivastane liikumine süüdistas kalalaeva inimröövis ja Sea Shepherdi kapten Paul Watson tõotas minna kas või ise oma kaaslasi vabastama. Jaapani välisministeerium süüdistas mehi aga loata oma laeva pardale tungimises.
”Teaduslik püük”
Läinud nädalal leidis Greenpeace’i lipulaev Esperanza kümnepäevase otsimise tulemusena üles Jaapani kalalaevastiku, mis püüdis Lõuna-Jäämeres vaalu. Lipulaev Nisshin Maru üritab Greenpeace’i alusel eest ära sõita, kuid too püsib selle sabas. Keskkonnaühendus on teatanud, et kavatseb nurjata vaalapüügi Lõuna-Jäämere vaalade kaitsealal 60. lõunalaiusest allpool.
Jaapan peatas rahvusvahelise surve tulemusel vaalapüügi 1987. aastal, kuid taasalustas seda mõni aasta hiljem nn teadusliku vaalaprogrammi raames. Greenpeace süüdistab Tokyot põhjendamatus loomapiinamises, sest suurem osa püütud vaalade lihast jääb kasutamata.
Kolmeteistkümnest suurte vaalade liigist viis on intensiivse püügi tagajärjel hävimisohus. Kokku elab ookeanides ligi 700 000 vaala. Vaalapüügi keelustamise tugevaimad toetajad on olnud Austraalia, Uus-Meremaa, Suurbritannia ja USA.
Püügimoratoorium kõigile ei meeldi
•• Rahvusvaheline vaalapüügikomisjon (IWC) kehtestas 1986. aastal vaalapüügile moratooriumi, kuid selle juurutamisel on tekkinud tõrkeid.
•• Norra protestis kohe alguses ja on püüki jätkanud. Island lahkus pika tüli järel IWC-st 1992. aastal.
•• Kanada tegi seda juba kümme aastat varem ja ei loe piiranguid endale siduvaks, põhjendades vaalapüüki inuiti (ehk eskimo) rahvatraditsioonidega. Legaalselt ongi vaalapüük lubatud mitmete etniliste vähemuste tarbeks näiteks mõnes Kariibi mere riigis, Gröönimaal, Fääri saartel, Venemaal ja USA-s.
