Midagi sellist oleme juba korra näinud. Riigi lääneliku kursi kaitseks 1955. aastal koondunud jõudude loodud Liberaaldemokraatlik Partei kaotas võimu esimest korda 1993. aasta valimistel, tookord tõusis peaministriks veel mõnevõrra väiksema Demokraatliku Partei liider Morihiro Hosokawa.

Kuid siis ei saanud demo­kraatide liidritest peaministritena eriti asja. Vähem kui aastaga jõudis valitsust juhtida ka Tsutomu Hata, seejärel anti kaheks aastaks võim sotsiaaldemokraat Tomiichi Murayamale ja 1996. aastal võtsid liberaaldemokraadid oma positsiooni tagasi.

Tänavu pidanuks tulema hoopis Ichiro¯  Ozawa aasta, aga varem liberaaldemokraatide peasekretärina tegutsenud ja 2006. aastast demokraate juhtinud mees oli sunnitud kevadel skandaalide tõttu ameti maha panema. Ometi on Ozawa uue valitsuse ajal kulisside taga peamine niiditõmbaja, nagu ta oli ka aastail 1993–1994.

Jaapani Demokraatlik Partei loodi 1998. aastal samanimelise eelkäija ja kolme muu erakonna liiduna, 2003. aastal ühinesid neljanda jõuna Ozawa juhitud liberaalid. Minshuto¯  esitleb oma võimuletulekut suure murranguna, kuid tema valimisprogramm küll revolutsiooni ei tõota.

Partei selgitab oma uuenduslikkust vastuseisuga senisele jäigastunud poliitilisele süsteemile. Suurim lubadus on vähendada riigi varade raiskamist, kärpides bürokraatiat ja parlamendi koosseisu, samal ajal kavandatakse suurendada poliitiliste ametikohtade arvu valitsuse juures.

Programm pigem liberaalne

Minshuto¯ kirjeldab end pigem sotsiaaldemokraatliku jõuna, ehkki partei programm sisaldab rohkem mõjusid liberaalidelt kui sotsialistidelt. Erakond tunnistab, et vabaturumajandus on jaapanlaste heaolule kasulik. Samuti taotleb ta maksumaksjatele suuremat kontrolli riigi raha kasutamise üle. Sotsiaalsema poole pealt lubatakse kõigile koolilastele igakuist toetust.

Dünastia

••    Ka ei tähendanud demokraatide äsjane hiiglaslik võit – 308 kohta 480-liikmelises esindajatekojas – veel sisulist murrangut traditsioonides, mis on võimaldanud poliitikuametit isadelt poegadele pärandada.

••    Yukio Hatoyama isa Iichiro¯ oli aastail 1976–1977 välisminister, vanaisa Ichiro¯ 1954–1956 peaminister ja vaarisa Kazuo juba 1896–1897 parlamendi esimees. Isegi luuleline võrdlus Hatoyamade klanni ja USA Kennedy suguvõsa vahel ei suuda poliitikuameti sisulist pärimist varjata.

••    Uue peaministri noorem vend Kunio kuulus aga nüüd ametist lahkunud Taro Aso valitsusse.