Jalgpallurite pääsemine olümpiale pani Bagdadis taevast kuulid langema
Praegusel ajal on elu Bagdadi linnaosas nimega Green Zone, kuhu on koondunud valdav osa Iraagi võimuorganitest, suhteliselt rahulik, võrreldes kuu-paari tagusega, mil kahest küljest Tigrise jõe ja kahest küljest betoonmüüridega ümbritsetud ala järjekindlalt pommitati.
Siinsed välismaalastest elanikud on praegust suhtelist vaikust pidanud varasemate kuude valguses natuke üllatavaks, kuid nädalapäevad tagasi päise päeva ajal tsooni lennutatud rakett oli justkui meeldetuletus sellest, et lisaks lahingutele mujal riigis pole unustatud ka Bagdadi kesklinna.
Samas on viimastel päevadel märgata mõningast aktiivsust, mis väljendub juba paaris-kolmes tuntavas pommiplahvatuses kas rohelises tsoonis endas või siis selle lähistel.
Kuna julgeolekuga on olukord siin nagu on (rääkides näiteks okupatsioonivõimude esindajatena käsitletavate inimeste, organisatsioonide ja objektide vastu suunatud relvastatud rünnakutest), siis eluga aitavad Bagdadis toime tulla pisiasjad, kolleegidega läbielatud toredad olukorrad ja seiklused ning mitmesugused ise läbielatud või teiste käest kuuldud juhtumised.
Madu toanaabriks
Näiteks võib organiseeritud pommirünnakute kõrval Green Zone’is viibijatele ohtu kujutada juhuslik kuul. Viimane sellekohane info pärineb paari nädala tagant, mil Iraagi jalgpallimeeskond kindlustas pääsu Ateena olümpiale ning seejärel oli õhtul linnas loomulikult kosta Bagdadile iseloomulikku tähistamist ehk teisisõnu püssilaske õhku.
Ent kõik, mis läheb üles, tuleb millalgi ja kusagil ka alla, ning sedakorda leidis vähemalt üks kuul tee ühe tuttava inimese eluruumi – plekist treilerisse, millest tavaline püssikuul taevast alla kukkudes nagu nuga võist läbi murrab.
Loo moraal on selles, et ka üldse mitte pahatahtlikkusest võib siinolija tervis ohtu sattuda ning ohuolukorra tekkeks ei ole sugugi vaja minna näiteks üksinda kuskile linnatänavaile uitama.
Samuti on kohalike šiiidi, sunniidi ning välismaiste võitlejate kõrval siinseid elanikke ohustamas loodus – samuti nagu lähenev põrgulikult kuum suveaeg võib inimeste kannatused proovile panna mõni skorpion või pisemat sorti madu, kes leiab tee sinu elamisruumi. Näiteks skorpioniga on tutvust teinud juba kolm minu meessoost kaastöötajat, mao avastas oma toast üks naiskolleeg.
Naised segavad liiklust
Juhul kui Bagdadis võõrvõimude heaks või nendega koos töötades õnnestub Green Zone’ist väljaspool liikuda, siis tasub teada, et välismaalasi sõi-dutavatel sõidukitel lasub tee-äärse varitsus- või pommirünnaku oht. Ent märksõnaks on ka täiesti kaootiline liiklussüsteem – näiteks ei ole võimatu, et linna kiirteel sõites satub teele ette naisi täis buss, mille ümber on pressitud meesterahvaid täis sõiduautod, kusjuures aknad on loomulikult avali ning kõik reisijad, kui juht ehk välja arvata, poolest kerest aknast väljas ning seda naistebussi filmimas, pildistamas ning naistele laulmas.
Peale pidutujuliste pulmaliste kohtamise iseloomustab Bagdadi ja üldse Iraagi kiirteid vaatepilt, kus poolemeetrise tõkkega eraldatud kiirteel võib vabalt terve kolonn igas suuruses autosid vastassuunas sõita, sest kuskil eespool on näiteks pommioht ning sinnajõudnud on pidanud targemaks ots ringi pöörata ja sõita paar kilomeetrit vastassuunas, ületada esimeses võimalikus kohas sõidusuundi eraldava teepiirde ning jätkates oma teekonda teisel pool teed. Loomulikult selles suunas sõitjate poolt vaadatuna vastassuunas.
Eestikeelsed krõbuskid
Ilmse liiklusohu kõrval, mida kujutab endast 70–100-kilomeetrise tunnikiirusega liikuva maasturi või veoki äkiline ilmumine vastassuunast, väikese palmisaluga varjatud kurvi tagant, tähendab selline tegutsemine ehk mõne omas sõidusuunas 120 km/h tunnis liikuva auto tuledevilgutust ohu märgiks ning ka paari signaalilaskmist, ent see on ka kõik.
Koos Saddami kukutanud koalitsioonivägedega on Iraaki jõudnud ka kõiksugu rahvusvaheliste korporatsioonide tarbekaubad, kodutehnikast alkoholi ja toidukraamini. Näiteks õnnestus minul saada nädala eest Bagdadist Nestle’i hommikukrõbuskite pakk, millel polnud araabiakeelset selgitust toitainete ja toiteväärtuse kohta, ent selle eest võisin südamerahuga teadmiseks võtta, et "Vitamiin C on tõeline tervise vitamiin".
Ning kui ma oleksin näiteks sloveen, siis loeksin samaväärse info välja tekstist Vitamin C je resnicno pravi vitamin zdravja” ning meie head sõbrad leedulasedki saaks teada, et Vitaminas C – tikras sveikatos shaltinis”.
Endine ajakirjanik Jan Jõgis-Laats töötab mitmendat kuud USA valitsusvälise organisatsiooni juures Iraagis.
