Janukovitši võidus ei olda veendunud isegi tema kodulinnas Donetskis, mis on alati olnud Regioonide Partei juhi vaieldamatu kants. „Intriig presidendivalimistel säilib viimase minutini,” kinnitab nädalalehe Donetski Novosti vaatleja Andrei Tjutjunikov. „Nagu näitasid esimese vooru tulemused, ei saa kumbki kandidaat olla võidus kindel. Iga valija hääle hind tõuseb sellistes tingimustes taevasse.”

Kiievi autoriteetse sõltumatu uuringukeskuse Razumkov Centre direktor Juri Jakimenko peab favoriidiks siiski Janukovitšit, kes eelmistel presidendivalimistel, mis tõid kaasa nn oranži revolutsiooni, kaotas lisavoorus praegusele riigipeale Viktor Juštšenkole.

„Palju huvitavam küsimus kui kes võidab on see, kas kaotanu tunnistab allajäämist ja kui kiiresti lõpevad vastasel juhul kohtuprotsessid,” ütleb Jakimenko. „Ma olen kindel, et kohtuprotsessid tulevad.”

Jakimenko sõnul võivad kohtuhagide korral toimuda taas ka protestimeeleavaldused, kuid oranži revolutsiooni sündmused ei kordu. „See pole enam võitlus ühiskonna sees, sest seekord enamik inimesi aktsepteerib seda, kes võidab,” selgitab ta.

Janukovitš peab võitma vähemalt viie-kuue protsendiga, et vältida Tõmošenko poolt kohtusse kaebamist, pakub Donetski ülikooli politoloog Juri Temirov. „Kui vahe jääb ligikaudu kaks protsenti ja vähem, siis Tõmošenko kindlasti tulemust ei tunnista ning see võib Ukraina jaoks halvasti lõppeda,” viitab Temirov asjaolule, et niigi ebastabiilses Ukrainas läheb sisepoliitiline seis siis veelgi keerulisemaks ja seda olukorras, kus riigi majandus on sisuliselt kokkuvarisemise äärel.

15 protsenti kõigi vastu

Ukraina telekanal ICTV tellis esimese valimistevooru ajal 17. jaanuaril lävepakuküsitluse, mis näitas, et kui teises voorus jääksid kandideerima Janukovitš ja Tõmošenko, siis võidaks Janukovitš 44 protsendiga Tõmošenko 37 vastu. Tähelepanuväärselt palju, 15 protsenti teatasid, et nad hääletavad mõlema vastu, mis näitab paljude valijate pettumust. Janukovitšile on see prae­guses olukorras isegi kasulik.

„Asi on selles, et kuigi Tõ­mo­šenkol pole nii stabiilset valijate baasi kui Janukovitšil, suudab ta hästi mobiliseerida kõhklejaid, kes viimase hetkeni ei tea, kelle poolt hääletada ja kas üldse valima minna,” väidab endine asekaitseminister Leonid Poljakov.

Eesti Päevalehe käsutuses on suure Kiievi investeerimisfirma Phoenix Capital sotsioloogide arvutus, mis üritab modelleerida esimese vooru kaotanud kandidaatide poolt hääletanud valijate võimalikku käitumist. Selle järgi peaks võitma samuti Janukovitš 55 protsendiga Tõ­mo­šenko 45 vastu.

Presidendivalimiste võitjal tekib igal juhul suur probleem parlamendiga, sest kummalgi kandidaadil pole seal selget enamust. Ekspertide meelest on ennetähtaegsete ülemraada valimiste tõenäosus Ukrainas väga suur, mis pikendab veelgi selgusetust sisepoliitikas ja ka majanduses. Valimised tuleksid ilmselt mai lõpus.

Tõmošenko vajab kaotajate toetust

•• Ükski Eesti Päevalehe küsitletud kuuest Ukraina eksperdist ei uskunud, et Janukovitš võidab igal juhul.

•• Kiievi globaalpoliitika instituudi direktori asetäitja Sergei Solotki sõnul on Tõmošenkol kindlasti vaja, et hääletama tuleksid esimeses voorus kolmanda, neljanda ja viienda tulemuse saavutanud Sergi Tõhhõpko (13%), Arsen Jatsenjuki (7%) ja Viktor Juš­tšenko (5,5%) valijad. „Kui nad tulevad valima, on see Tõmošenko ainus šanss võita,” lausub Solotkii.

•• Avalikult on nii Tõhhõpko, Jatsenjuk kui ka Juštšenko teatanud, et nad ei toeta kumbagi kandidaati. Tõhhõpko, kellele Tõmo­šenko on pakkunud peaministri kohta, on küll vihjanud, et juhiks meelsamini valitsust Janukovitši presidendiks valimise korral.