Peaministri kirjeldusel jõi ta 11. mail kellegi mürgitatud vett, mille peale kaotas kaheks päevaks teadvuse. Alles mitme nädala pikkuse haiglaravi järel suutis ta jälle avalikkuse ette ilmuda, kirjutab võrguväljaandes Raadio Vabadus.

Enda sõnul puuduvad Atambajevil konkreetsed kahtlusalused ning tema mürgitamist pole ka teised kinnitanud. Ent kui ta väited tõele vastavad, poleks see mingi haruldus.

Kõige tuntuma ning kinnitust leidnud juhtumina prooviti oranÏi revolutsiooni eel tappa Ukraina praegust peaministrit Viktor Juštšenkot. Tollasel opositsioonipoliitikul õnnestus pärast hobuseannust dioksiini siiski ellu jääda, kuid ta väljus katsumusest tugevasti moonutatud näoga, mis näitab alles aastaid hiljem esimesi nähtavaid paranemismärke.

Osa Vene lehti spekuleerivad, et ka Türkmenistani presidendi Saparmurat Nijazovi aitas manalateele mürgiportsjon. Nende kuulujuttude järgi sai “kõigi türkmeenide isale” saatuslikuks ähvardus uuesti üle vaadata  Venemaaga sõlmitud gaasitehingud.

Läänes on viimasel ajal pälvinud enim tähelepanu Suurbritanniasse ärahüpanud endise luuretöötaja Aleksandr Litvinenko tapmine radioaktiivse polooniumiga. Kolmenädalase agoonia käigus juuksed kaotanud sureva agendi pilt sümboliseerib kõike seda, mis Venemaa ja lääne suhetes viimasel ajal viltu on läinud.

Litvinenko juhtum

Litvinenko ise süüdistas enne surma oma tapmises Kremlit. Endine Nõukogude luuraja Boriss Volodarski väitis Raadio Vabadusele antud intervjuus, et Litvinenkole sai saatuslikuks tema kriitika Kremli aadressil. London ametlikult nii kaugele ei lähe, kuid on esitanud tapmis-süüdistuse Andrei Lugovoile, president Vladimir Putini eks-kolleegile KGB päevilt. Lugovoi peab end, tõsi küll, avalikkuse ees pigem ohvriks kui timukaks.

Samas vähemalt Kõrgõzstani mõõduka peaministri puhul pole Kremlil tema hävitamiseks ühtegi nähtavat põhjust. Kui jutt mürgitamisest tõele vastab, sai ta oma kihvti kätte pigem sisepoliitiliste rivaalide käest.

Üks mõrv iga nelja aasta kohta

•• Eksluuraja Boriss Volodarski sõnul poleks mürgi kasutamises midagi ebatavalist, vahendas Raadio Vabadus.

•• “Mürki on kasutatud Kremli geopoliitikas relvana juba 1917. aastast saadik,” kirjeldas ta. “Venemaa ja Kreml on kasutanud mürki ning nad teevad seda ka edaspidi. See on tähtis relv nende võitluses opositsiooni ning selle vaenlaste vastu.”

•• Volodarski sõnul on ta lugenud kokku 85 aasta jooksul vähemalt 21 laia vastukaja leidnud juhtumit, kus Venemaa juhid on kellegi teise ilma saatnud keemiaga. Teisisõnu teeb see ühe mõrva nelja aasta kohta.

•• Kremli eeskuju levibki laialt ka tema endiste ja praeguste vasallide seas. Näiteks 1978. aastal tappis Bulgaaria salateenistus KGB kaasabil vihmavarjutorkega dissident Georgi Markovi.