Julgeolekuekspert: Krimmi sündmuste tulemused mõjutavad ka Eestit
•• Merle Maigre, olite aastatel 2005–2007 Kiievis NATO Ukraina esinduse asejuht. Kas Krimmi sündmused üllatavad teid?
Päris üllatusena need mulle ei tule. Sellest, et Krimm on potentsiaalne plahvatuskoht, räägiti juba pärast Gruusia sõda. Krimm on üsna eriline paik. Esiteks muidugi Musta mere laevastiku asupaiga tõttu. On märgiline, et Janukovõtš leppis võimule tulles ühe esimese asjana toonase Vene presidendi Medvedeviga kokku, et Krimmi Musta mere laevastiku rendilepingut pikendatakse kuni 2042. aastani.
••Kuivõrd esindab Krimmis parlamendi ja valitsuse hoonesse tunginud ja seal Vene lipu heisanud grupp rahva tahet?
Mul pole täit selgust, kes on selle aktsiooni taga. Selge on see, et eile [üleeile] toimunu oli Vene pooldajaskonna ja uut Kiievi valitsust pooldavate Krimmi tatarlaste vastasseis – kaks teineteisele vastanduvat meeleavaldust Krimmis. Ka elanikkonna pinged teevad Krimmi eriliseks: Krimmi tatarlased toetavad läänemeelset Ukraina keskvalitsust, nad toetasid oranži revolutsiooni ajal president Juštšenkot ja pooldavad kindlasti ka Krimmi Ukraina koosseisu kuulumist. Ühtlasi on Krimmis suur vene elanikkond. Selgetest allikatest on tulnud signaale, et Venemaa jagab seal oma passe. Ajaloolistel põhjustel on seal küllaltki palju vene pensionäre, kes saavad oma info Vene kanalitest, on väga vastuvõtlikud Vene infokampaaniale ja toetavad Moskvat.
